Tootsi kandis avastati üliharuldane valge põder

Eno-Gerrit Link
, veebilehe toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haruldasi albiino põtru kohtab kümne aasta jooksul üksikuid. Üht sellist kohtasid kohalikud jahimehed Tootsi kandi metsades.
Haruldasi albiino põtru kohtab kümne aasta jooksul üksikuid. Üht sellist kohtasid kohalikud jahimehed Tootsi kandi metsades. Foto: Madis Noormets

Tootsi jahipiirkonnas liigub haruldane albiino põder, keda jahimehed nägid viimati nädalapäevade jagu tagasi.

Jutud, et liikvel on valget karva põder, läksid lahti juba paar–kolm aastat tagasi. Septembris haruldase metslooma pildile saanud jahimehe Madis Noormetsa sõnutsi ei tahtnud jäägrid jutte esialgu uskuda, sest arvasid, et valget isendit näinud mees pidas põdraks mõnd lahti pääsenud hobust.

Noormets arvas isegi, et heledakarvaline põder on koduloom. “Olime varitsusjahil, kui valge põder koos vasika ja pulliga lagendiku serval jalutas. Ma ei uskunud oma silmi, arvasin, et tegemist on lehma või hobusega, aga oli põder mis põder,” meenutas Noormets esmakohtumist haruldase isendiga.

Noormets tegi põdralehmast telefoniga pildigi. “Põder oli umbes 300–400 meetri kaugusel ja mul oli pildistamiseks vaid telefon. Valge põdralehm ja vasikas jäid pildile, põdrapull jalutas natuke kaugemal ja pildile ei mahtunud,” märkis Noormets, kes kohtus albiino põdraga teist korda nädalapäevade jagu tagasi. “Selgi korral olime varitsusjahil. Seekord oli põder lähedal, umbes 30 meetri kaugusel. Kahjuks oli juba pime ja pilti temast teha ei õnnestunud.”

Arvasin, et tegemist on lehma või hobusega, aga oli põder mis põder. Madis Noormets

Ligidalt oli Noormetsa sõnade järgi hästi näha, et põdral olid lumivalged jalad ja pea, aga keha veidi hallikamat tooni.

Ehkki albiino põder liikunud jahiseltsi maadel juba mitu aastat, sai ta tänavu esimese järglase. “Koos vasikaga nähti teda alles sel aastal,” teadis Noormets.

Pärnumaa jahimeeste liidu tegevjuhi Eero Nõmme teada pole albiino põtru Pärnumaal varem nähtud. “Selline isend on väga haruldane,” ütles ta.

Et põdral on vasikas ja oma karvkatte pärast on ta haruldane, kohalikud jäägrid talle jahti ei pea.

“Panime ta oma jahtkonnas kaitse alla. Andsime sellest jahimeeste liidule ja naabritelegi teada. Tore on, kui ta elab. Ta ei häiri kedagi ja sellist looma on tore vaadata,” seletas Noormets, kelle sõnade järgi on metslooma nähtud maantee lähedal võsa nosimas. “Selles kohas jahti ei peeta, ilmselt seepärast me temast varem ei teadnudki.”

 Eesti jahimeeste seltsi tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnutsi on albiino põtru Eestis varemgi kohatud, aga sellised isendid on väga haruldased.

“Aeg-ajalt tuleb selliseid loomi ette, aga nad on väga haruldased. Rohkem kohatakse osalise pigmendipuudusega loomi. Seda esineb metskitsedel ja muudelgi loomadel,” märkis Korts.

Zooloog Jüri Tõnissoni jutu järgi kohtab tavalisest erineva värvusega põtru kümne aasta jooksul harva. “Rohkem on värvusvariatsioone metssigadel, kes kodusigadega segunevad,” tõi ta näite.

Tõnissoni arvates saab albiino põder looduses hästi hakkama, eriti talvel, kui valge on tema kaitsevärv. “Iseasi, kuidas teised põdrad temasse suhtuvad,” ütles Tõnisson.

Kortsu sõnade kohaselt ei tohiks haruldane väljanägemine looma elu eriti mõjutada. “Ta elab normaalset elu. Põdra suurim looduslik vaenlane on hunt, aga põder on suur loom ja selles mõttes pole värvus oluline,” selgitas ta.

Tänavu augustis nähti Rootsis albiino põtra, kellest sai ülemaailmne fenomen. Rootsi politsei kaalus haruldase isendi hukkamist, kuna väidetavalt käitus loom agressiivselt.

Korts ei usu, et põdrad nahavärvuse tõttu agressiivselt käituvad. “Põdrad võivad käituda agressiivselt jooksu- või paaritumise ajal,” seletas seltsi tegevjuht.

Küll võib põder kujuneda nuhtlusisendiks. Kortsu kinnitusel nimetatakse nii põtru, kes elutsevad suurte teede ääres ja muutuvad ohtlikuks, kuna võivad sattuda liiklejate keskele.

Pärnumaal elutseval albiino põdral on jahimeeste sõnade järgi kaasasündinud pigmendivaegus ehk leutsism. See on albinismisarnane konditsioon, kuid ei mõjuta silmade värvust ega nägemisvõimet.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles