Ühisgümnaasium tähistas 156. aastapäeva konverentsiga

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

16. novembril korraldati Strandi Jurmala konverentsisaalis Pärnu ühisgümnaasiumi 156. aastapäevale pühendatud koolikonverents teemal "Eesti Vabariigi loojate kool", mis keskendus kooli minevikule, olevikule ja tulevikule.

Õppeasutuse minevikust, olulisest rollist Eesti riigi ajaloos rääkis ajaloolane ja Pärnu muuseumi direktor Aldur Vunk, kelle sõnutsi võlgneme tänu vabariigi asutamise eest just ühisgümnaasiumi väärikatele vilistlastele. Vunk arutles sellegi üle, miks just ühisgümnaasiumist tuli tollal nii palju tähtsaid riigimehi. Vastus peitub kooli siiani iseloomustavas tugevas õppimiskultuuris, aga ka tollases taustsüsteemis: kooli algusaegadel oli eesti keelt emakeelena rääkijate hulk väike, kuid suurem oli nende väheste eestlaste soov õppida, silma paista, näha enda ümber rohkem kaasmaalasi ja anda panus rahvuskaaslaste heaks. Vunk tõi esile veel kooli paindlikkuse ja vastutuleku (näiteks Jüri Vilmsil võimaldati õpingud lõpetada eksternina pärast seda, kui ta poliitiliste vaadete tõttu koolist välja visati), õpilaste mõistmise, kaasa mõtlemise ja analüüsima õpetamise ning võõrkeelte õpetamise, mis võimaldas lugeda kirjandust, mis emakeeles polnud kättesaadav.

Kooli vilistlastest rahvusvahelised ettevõtjad Ivar ja Janar Merilo rääkisid oma eduloo kaudu ühisgümnaasiumi rollist nende erialavalikul ja karjääris ning andsid õpilastele nõu. Vennad tõid esile koolist saadud tugeva põhja nii reaalainetes kui inglise keeles, tänu millele nad olid konkurentsivõimelised, kandideerimaks välisülikoolidesse ülitiheda konkurentsiga erialadele. Praegustele õppuritele rõhutasid nad, et mõelda tuleb suurelt ning tähtsad on analüüsivõime ja loogiline mõtlemine, õige erialavalik, kontaktide hulga olulisus, võime ja teadlikkus enda oskuste müümiseks, digipädevused. Nende jutu järgi on oluline keskenduda pigem ühe oskuse arendamisele kui osata mitut asja keskpärasel tasemel. Nad peavad oluliseks asjade prioriseerimist, vältimaks läbipõlemist, baasteadmiste omandamist rahaasjades, julgust riskida ja oma teekonda nautida.

Konverentsi teises osas tutvustasid õpilased eelmisel kooliaastal silmapaistnud aastatöid.

Natali Paluoja töö "Geeniteraapia" (juhendas õpetaja Eve Popp) uuris muu hulgas inimeste ootusi, kartusi ja riske. Selgus, et enamik oleks valmis geeniteraapiat proovima, kui see aitaks märgatavalt parandada elukvaliteeti või raviks surmavat haigust, kuid tulevase järeltulija omadusi nad selle meetodiga mõjutada ei tahaks. Ideaalinimese kujundamise mood (nagu praegusajal ilukirurgia) võibki Paluoja arvates olla üks geeniteraapia suuremaid ohte.

Karl Tulmin koostas uurimistöö teemal "Vaktsineerimise poolt- ja vastuargumendid Pärnu Ühisgümnaasiumi õpilaste hulgas" (õpetaja Popp). Selle raames uuris ta eakaaslaste suhtumist vaktsineerimisse ja püüdis leida vastuse küsimusele, miks see on Eestis praegu langustendentsiga. Tuli välja, et enamik uuritavaid on vaktsineeritud ja pooldab seda. Vaktsineerimisvastaste põhiargument on võimalikud kõrvaltoimed ja nende kohta käivad hirmutavad kuulujutud. Ettekande lõpus tõi Tulmin mõjuva näite: Ants Laikmaa 15 õest-vennast elas täiskasvanueani vaid kolm, ülejäänud surid lastena haigustesse, mis tänapäeval on välditavad tänu vaktsineerimisele.

Sander Saare töö "Lennuliiklus Kihnu ja mandri vahel" (õpetaja Marge Tuul) uuris lennuliikluse ajalugu autori kodukohas Kihnu saarel, kuhu esimene lennuk maandus alles 1953. aastal.

Merilin Saare koduloouurimus "Kihnu kui tilluke Eestimaa 1980. aastate teisel poolel ja 1990. aastate algul" (juhendas õpetaja Õnnela Kukk) selgitas välja, et tollal valitsesid Kihnus samasugused probleemid ja hirmud nagu mandril, mistõttu saar oli nagu kontsentraat riigi üldisest olukorrast. Saare aastatöö väärtustas Kihnu kultuuri: nii töös endas kui uurimust tutvustavas ettekandes tsiteeriti Ingrid Rüütlit, kelle sõnutsi Kihnu on ala, kus säilinud Eesti antiikkultuur.

Ott-Joosep Lusiku aastatöö teemal "Are vald enne ja nüüd" (õpetaja Popp) oli suuresti üles ehitatud fotovõrdlustele, mis andis hea ülevaate koolide ja teede olukorrast enne ja praegu.

Killu Allik keskendus töös "Tõlkevõrdlus Naomi Noviku teose "Välja juuritud" põhjal" (õpetaja Reet Ojasoo) sagedaste tõlkevigade analüüsimisele enda ja professionaalse tõlkija tehtud tõlkes.

Aljona Babinets soovis oma pereuurimusega, mida juhendas õpetaja Kukk, peale pereloo väljauurimise koguda teadmisi ingerlaste ajaloost ja parandada oma eesti keele oskust. Töö raames korraldas ta küsitluse, kus uuris, kellena ehk millise rahvusena määratlevad end mitte-eestlased Eestis. Selgus, et üle poole valimisse kuulunud mitte-eestlasest määratles end eestlasena ja rahvuskuuluvust määratledes osutus olulisemaks vastaja ema rahvus.

Koolipere pidas konverentsi igati õnnestunuks, huvitavaks ja harivaks ürituseks ning soovib konverentsitraditsiooni jätkumist.

    Tagasi üles