Pärnus kavandatakse ümarmudila pannilepanekut

Tõnu Kann
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ümarmudil, kes satub kalurite võrku enamasti kaaspüügina, on teinud paari aastaga Pärnu ja Liivi lahes sellise arvukuse hüppe ülespoole, et võib peagi muutuda töönduslikult püütavaks kalaliigiks.
Ümarmudil, kes satub kalurite võrku enamasti kaaspüügina, on teinud paari aastaga Pärnu ja Liivi lahes sellise arvukuse hüppe ülespoole, et võib peagi muutuda töönduslikult püütavaks kalaliigiks. Foto: Heli Shpilev

Viimastel aastakümnetel on võõrliikide sissetung Läänemerre võtnud rahvaste rände mõõtmed, rikastades siinset suhteliselt üksluist vee-elustikku uute liikidega, kes kanda kinnitada püüavad.

“Kui läinud sajandi keskpaigast sattus Läänemerest vee-elustiku uurijate kätte ja registreeriti kümne aasta jooksul vahest üks uus võõrliik, siis viimasel kümnendil on sissetungijate arv liigiliselt kümnekordistunud. Nii et teated uute liikide leidmisest Läänemeres tekitavad üha vähem sensatsiooni,” nentis Tartu ülikooli Eesti mereinstituudi teadlane Timo Arula.

Ainuüksi Pärnu lahest viimastel aastatel püütud võõrliikide nimekiri äratab aukartust, ulatudes lahe põhjaloomastikus toimetavatest Hiina villkäppkrabidest, mudakrabidest ja elegantsetest garneelidest kaladeni, nagu 2002. aastal esmapüütud pakslaup ja ümarmudil, 2003. aastal püütud Ramada kefaal (meriärn, toim), 2005. aastal siin kohatud esimene vingerjas.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles