Prantslane pani kultuuritööle õla alla

Karin Klaus
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vabatahtlik Homerin Gaétani ülesanded hõlmavad nii arvutitööd kui suhtlemist ja organiseerimist.
Vabatahtlik Homerin Gaétani ülesanded hõlmavad nii arvutitööd kui suhtlemist ja organiseerimist. Foto: Urmas Luik

Pärnus Nooruse majas töötab neljandat kuud vabatahtlikuna Prantsuse noormees Homerin Gaétan (21), kelle kodu asub Albertville’is.

Pärast kolme õpinguaastat Grenoble’i ülikooli poliitikainstituudis otsustas Homerin teha õppetöös pausi ja tulla Eestisse vabatahtlikuna järgmise õppeaasta alguseni praktikale. Pärnusse sattus ta Euroopa vabatahtlike teenistuse (European Volunteering Service) programmi Euroopa Noored Eesti büroo vahendusel.

Praktika Põhja-Euroopa serval

Meie jutuajamise kestel jõuab Homerin naeratades tervitada kõiki Nooruse majja astunud külalisi ja klõbistada sülearvuti klahvidel. “Mu sõbrad Prantsusmaalt ei suuda kuidagi uskuda, et endises idabloki riigis Eestis on niivõrd kõrgelt arenenud infotehnoloogia ning ID-kaardi abil saab teha väga palju toiminguid,” tunnustab Homerin. “Prantsusmaal nõuab iga asi suurt paberikuhja.” Just paberikuhjadest ja teoreetilistest loengutest tekkis tal ülikoolis tüdimus ning arenes soov midagi oma kätega reaalselt ära teha.

Algul tahtis Homerin vabatahtlikutööd proovida Ungaris, kuid millegipärast jäid kõik vastava portaali kaudu eri organisatsioonidele saadetud kirjad vastuseta. Seejärel proovis ta ühendust saada Eestiga, mis tundus põnev riik, paiknedes just Põhja- ja Ida-Euroopa vahepeal.

Kümnetest vabatahtlikega tegelevatest asutustest Eestis sai Homerin vastuse Nooruse maja juhatajalt Uudo Laanelt ning 25. jaanuaril pakkis noormees Pärnus oma kohvrid lahti. Prantsuse vabatahtliku tööprojekti rahastab Euroopa Liit.

Aitab, millega saab

Homerin ütleb end tegelevat Nooruse majas kõigega, mida parasjagu vaja: teeb assistenditööd, aitab korraldada üritusi, koostab plakateid, kohtub noortega. Samuti jagab ta oma kogemusi Pärnumaa vabatahtlike keskuses, on “päris prantslane” Nooruse maja keeleõppijatele ja õpetab prantsuse keelt Pärnu haigla psühhiaatriakliiniku päevakeskuse klientidele.

“Aitan, millega saan,” nendib noormees. “Esmane ja huvitav keeleõpetamise kogemus on mul päevakeskusest, kus alati ootavad rõõmsad ja entusiastlikud õpilased.”

Märtsis tutvustas Homerin Nooruse majas huvilistele Prantsuse kööki, mänge, muusikat ja prantsuskeelseid riike.

16.–21. mail osaleb Homerin Euroopa noortenädala raames koos 20 vabatahtlikuga Eesti tuuril, kus peatutakse mitmes linnas ja asulas tööaktsioonideks ja vabatahtliku tegevuse tutvustamiseks.

Peale selle otsib prantslane kontakte välismaalt kohaliku line-tantsufestivali tarvis, aitab Laanel koostada võõrkeelseid poliitiliselt korrektseid ametlikke dokumente ja valmistada ette Vahemere maade festivali, mis seekord tuleb kultuuripealinnas Tallinnas.

Vabatahtlikud toovad vaheldust

Nooruse majas töötas Euroopa vabatahtlik eelmisel aastalgi. “Nende noorte mõtteviis avardab tublisti meie maailmapilti,” jääb Laane rahule. “Homerin puutub siin iga päev paljude inimestega kokku, jagab teadmisi ja aitab murda mõttemalle. Julgustan teisigi asutusi vabatahtlikega koostööd tegema, sest kui inimesi vastuvõtvaid organisatsioone oleks rohkem, aitaks see üldkulusid vähendada: pakkuda ühiseid keeletunde, rentida kamba peale ühe elamispinna ja jagada transpordikulusid.”

Euroopa vabatahtlikke töötab Eestis umbes 30, kuid Pärnus on neid praegu Homerini isikus üksainus. “Kohtun teiste Euroopa vabatahtlikega harva, aga sellest pole midagi, sest seda rohkem suhtlen eestlastega,” märgib Homerin.

Suhtlemise hõlbustamiseks õpib külaline hoolega eesti keelt ja reisib Eestis. Juba on ta leidnud sõpru Tallinnas, Võrus ja Riias, käinud Tartu öölaulupeol ja Sakus vabatahtlike treeningul, peale selle lühireisid Pärnumaal kohalike vabatahtlike keskuse rahvaga.

Vabatahtlikku tööd tegi Homerin oma kodumaalgi: tegutses ülikooli juures draamaühenduses ja kandis ühenduse asepresidendina suure osa administratiivkoormusest. Samuti oli ülikooli võimlemisklubis tasuta abitreener.

Homerin arvab, et eestlased teevad vabatahtlikku tööd ehk prantslastest rohkemgi, üksnes inimesed ei teadvusta seda endale. “Üllatusin, nähes siin suure lume ajal nii paljusid inimesi oma maja esist puhastamas,” meenutab ta. “Prantslased pigem ootaksid, millal linn lume ära koristab.”

Pirukas 60 sööjale

Homerin ütleb end Eesti eluga üsna harjunud olevat, veidi puudust tunneb ta peale oma pere ja lähedaste sõprade vaid Prantsuse köögist, kuid kokandushuviline mees katsetab vapralt Eesti toitudega.

“Olin alguses tooraineid valides suures segaduses, sest prantslastel on küll palju juustusorte, aga koort ja piima vaid üks variant,” mäletab Homerin oma kimbatust Eesti toidupoes. “Ma ei saanud aru, mis vahe on kõigil eri rasvaprotsendiga piimadel ja koortel. Nüüd juba saan hakkama, ühe Nooruse maja peo ajal valmistasin isegi hiigelsuure sibulapiruka umbes 60 inimesele.”

Eestis paneb prantslast imestama veel kaupluste pikk lahtiolekuaeg.

Kord pühapäeval sai Homerinil piim otsa. “Mõtlesin, et jama küll, on ju pühapäev, aga igaks juhuks siiski läksin välja ja … kõik poed olid lahti! Prantslased ei käi pühapäeviti poes ega tööta, see päev veedetakse pere või sõpradega,” räägib ta.

Prantsusmaal kestab töönädal 35 tundi. Homerin ütleb, et pigem püütakse töö kähku ära teha, eestlased aga jäävad tihti kauemaks tööle ega nurise ületundide pärast.

Häid sõnu jätkub noormehel eestlaste sõbralikkuse kohta. “Pole tõsi, et eestlased on külmad inimesed, võib-olla alguses pole nad väga avatud, kuid tutvuse arenedes sulavad eestlased üles,” kinnitab ta. “Prantslane saab võõra inimesega kergemini jutule, aga see on rohkem small talk, midagi isiklikku endast ei räägita ja kui on abi vaja, pole seda leida nii lihtne.”

Augusti lõpus sõidab Homerin Prantsusmaale tagasi, et ülikooliõpingutega jätkata. Samal ajal kaalub ta mõtet järgmisel aastal praktika raames Eestisse tagasi tulla. “Kohtusin “Tallinn Music Weekil” inimestega Prantsuse kultuurikeskusest ja nad kutsusid mind enda juurde praktikale,” rääkis Homerin, kelle kitsam õppesuund Grenoble’i ülikoolis on just kultuuripoliitika korraldus.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles