Häädemeeste Fibo ExClay lugu

Häädemeeste Fibo ExClay tehase toodangut tarbivad ehitajad Eestis. Iga ehitusbuum on vesi ehitusmaterjalide tootjate veskile. Foto: Sven Tupits

Tavaliselt kirjutan sellel leheküljel märkimisväärsetest sündmustest, mis toimunud Pärnu linnas 1997. aastal, aga novembris on põhjust meenutada 20 aasta tagust arengut seoses Häädemeeste Fibo ExClay tehasega. Nimelt avas ettevõte Pärnu sadamas toona oma kergkruusaterminali, mis maksis neli miljonit krooni. Avamisel olid nii kontserni peadirektor, Eesti majandusminister kui Pärnu maavanem.

Ettevõtte toonane direktor Eero Rändla ütles Pärnu Postimehele, et kergkruusa ekspordimaht ulatub 55 000 – 60 000 kuupmeetrini aastas ja oma terminal tagab sadamasse kergkruusa etteveo ja ladustamise võimaluse, seega toodangu kõrge kvaliteedi. Eestis toodetud ehitusmaterjali eksporditi Inglismaale, Norrasse, Rootsi ja Soome. Terminal mahutas 12 000 kuupmeetrit kergkruusa.

Mõistagi ei tekkinud Fibo Ex-Clay tühjale kohale. 1991. aastal asutati see iseseisva firmana, mis kandis nime Leharu. Keramsiiditehase tähelend algas 1995. aastast, kui ettevõtte oli pärast pikki kõhklusi omandanud Rootsi kontsern Svensk Leca AB. Risk osutus õigustatuks ja 1997 andis Häädemeeste tehas juba kasumit. Enne seda olid rootslased ümber ehitanud kergkruusatehase, 1996 lisati 15 miljonit krooni maksnud plokitööstus, 1997 kaheksa miljonit maksnud sõelumise maja ja lõpuks terminal. 1998. aasta plaanis oli nii teine plokitehas kui olmehoone.