Tuumaks Eesti Rahva Muuseumi uus hoone, kavandab Tartu vald Raadi lennuvälja alale uut linnajagu, kus elanikke tulevikus poole rohkem kui Elvas, nii Paide linna jagu. Vallavanem alustab selgitusest, miks seda pole õige nimetada valglinnastumiseks.
Tartu vald kavandab Raadi lennuväljale 10 000 elanikuga linnaosa
10. mai 2011, 14:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kas sirklit ei ole kellelgi või? Doris, ega sul sirklit ei ole?» kaob Tartu vallavanem Aivar Soop lauda täitva kaardi juurest kõrvaltuppa, naaseb sealt joonlauajupiga ja jätkab: «Vaata, me räägime eri asjadest, see on selline keeruline lugu.»
Keerulise loo selgituseks paneb Soop joonlaua ühe otsa raekojale, teise Lõunakeskuse juurde. Siis näitab, kui kaugel oleks sama näit Raadi endisel lennuväljal, kuhu tartlastel on asja peamiselt autoturule, liberajale sõitu harjutama või pead vangutama, et küll on ikka jäänud kauaks vedelema see esimese «Teeme ära!» prügi.
«Kui Raadile ehitame, siis räägitakse valglinnastumisest. Tegelikult me ehitame linnaruumi täis kohas, kuhu linn ei saanud omal ajal areneda, sest lennuväli oli ees,» lausus Soop. «ERMi juurest raeplatsi kõnnib 20 minutiga, Lõunakeskusest jookseb sama ajaga.»
Teedevõrk, militaarminevik
Tartu vald on saanud umbes kümne miljoni krooni eest valmis detailplaneeringu Raadi lennuvälja ala 446 hektari kohta, planeeringu avalik arutelu on Tartu vallamajas täna õhtul. Ametlik pealkiri on dokumendil «Tartu valla lõunaosa (II etapi) detailplaneering».
Nagu seletuskirjast nähtub ja visuaalsestki materjalist kergesti ära tunda, on planeerijad lähtunud suuresti lennuvälja säilinud rajatistest. Hoonetest vabana on säilitatud Raadi pikk lennurada, kuhu aastal 1994 maandus Poola presidendi lennuk, aga viimane maandumine oli väidetavalt 1996. aastal. Et sinna enam lennujaama ei tule, otsustati 1999. aastal.
Oluline maamärk, eeldatav tõmbekeskus on Soobi seletuses Eesti Rahva Muuseumi uus hoone, mis samuti markeerib endist lennurada ja mille tulevane asupaik on ära tuntav autoturu järgi.
Maastikul on säilinud arvukalt pinnasest kuhjatud kaitserajatisi kaponiire, mis on plaanis maastiku ilmestamiseks alles jätta. Oma pitseri vajutab see, et alalt on leitud hulk liike looduskaitsealuseid kolmanda kaitsekategooria taimi ja loomi. Lisaks esimesse kaitsekategooriasse kuuluv pehme koeratubakas. Nende taimede tõttu on algsete plaanide golfiväljak muutunud looduskaitsealaks ja pargiks.
Soobi sõnul on kõige olulisem, et planeeringuga on kindlaks määratud tulevaste magistraaltänavate koridorid – Idaringtee, Sõpruse puiestee pikendus, Raatuse tänava pikendus ja Vahi tänava (edaspidi Muuseumi tee) pikendus. Ning määratud on alad, kuhu tohib ehitada, kuhu mitte, ning millised alad on elamute, ärihoonete, ühiskondlike hoonete või tootmisettevõtete tarbeks.
ERMi juurest alates
Soop ütleb, et ala arendamine algab ilmselt ERMi uuest hoonest lähtuvalt. «Kui oleme ERMi, riigi kõige suurema ehitise paika pannud, siis me ei saa seda jätta tühjale väljale,» põhjendab ta. Et ERM on tulevases keskuses, kinnitab tema sõnul ka see, et linn plaanib selle naabriks teisele poole Vahi-Roosi risti linnahalli, mille kõrvale peaks lennukiangaaridest saama vanatehnikamuuseum.
Vald tahab alustada elamuehitust majarühmast, mis on ERMi uue peahoone naabruses, et muuseumi juures oleks ka õhtuti elu. Elamualasid on aga planeeringus kortermajadele, eramuid pole kavas.
Küll aga on ühiskondliku otstarbega hooneid, kavandatud on spordihooneid ja rajatisi jäähoki, jalgpalli, võrkpalli ja korvpalli mängimiseks. Joonistatud on krundid koolile, vanadekodule ja lasteaiale. Lisaks hotellile ja spaale.
Elamualade arendus võiks Soobi selgitusel käia Narva maanteest ida suunas vastavalt tänavavõrgu väljaehitamisele. Niisamuti peaks algama tootmiskruntide hoonestamine suunaga läänest itta alates Sõpruse puiestee pikenduse juurest.
Kust see rahvas tuleb?
Tartu linnavõimu on murelikuks teinud, et vald kavandab linna piiri äärde elamuala 10 000 elanikule (algses arvestuses isegi 15 000-le), kuid praegune teedevõrk ei kannataks nii suurt lisakoormust välja, Narva maantee läheks umbe. Sest nagu Tartu abilinnapea Raimond Tamm sedastas, küllap on neile elanikele tõmbekeskus ikka linn. Tema sõnul on hädavajalik kokku leppida, et lennuvälja hoonestamine käiks etapiti ja ühes tänavate väljaehitamisega.
Ka Soop nentis, et võtmesõnad ongi juurdepääsuteed, olgu Idaringtee või Sõpruse puiestee pikendusena.
Vallavanem Soop ütles, et Tartu vallas on elanike arv suurenenud kolme aastaga keskmiselt tuhande võrra. Senise trendi jätkudes võiks lennuvälja ala 10 000 elanikku täis tulla 30 aastaga.
«Hiljaaegu linnaarhitekt pakkus, et kesklinna parkidesse Emajõe kallastele tuleks kortermajad ehitada, seal ei tekitatud küsimust, kust need inimesed tulevad,» võrdles Soop. «Raadimõisa hotelli taga ei olnud aastal 2002 ühtegi maja, praegu ei ole ühtegi müügil olevat krunti. Kaheksa aastaga on juurde tulnud ligi 600 inimest.»
Tartu planeeringuteenistuse juhataja Indrek Ranniku rääkis, et tema ei näe, kustkohast need loodetud inimesed tulevad, sest maalt linna kolimine on statistiliselt lõpusirgel. Aga valla ala ruumilisse planeerimisse linn väga tugevalt sekkuda ei saa.
«Väga põhjalikult ei ole hinnatud, mida sellise linnaosa ehitamine linna organismile tähendab, aga etapiti ehitades on võimalik neid mõjusid jälgida.
Näiteks kui esimesed 2000 elanikku on sinna ära kolinud. Ega meil ei ole ka tohutuid argumente väitmaks, et 10 000 elanikku sinna ei tule või et need 10 000 elanikku teeksid linnale midagi väga halba,» ütles Ranniku. «Seda ei saa käsitleda omavalitsustevahelise võitlusena tulumaksu pärast. Me vaatame, mis juhtub liikluse ja linna organismiga.»
Positiivsena tõi ta välja, et kogu ala on tervikuna läbi joonistatud, ei ole tekkimas sotsiaalobjektideta Ameerika eeslinna.
Tamm ja Ranniku ütlesid, et tegelikult vajaks kogu Tartu lähiümbrus läbiplaneerimist, nagu nn Suur-Pärnu planeeringu puhul või nagu Kuressaare teeb ühist planeeringut teda ümbritseva Kaarma vallaga.
Kauaks veel valla maa?
Kui kauaks aga jääb linnapiiri taha tekkinud uus linnaosa valla maaks?
«Mina oskan vastata, et see jääb alatiseks Tartu vallale, sest kui liituvad kaks kohalikku omavalitsust, millest üks on linn, jääb Eesti Vabariigi seaduste järgi üldnimetajaks vald,» naljatas Aivar Soop. «Piiri nihutamine on kahepoolne kokkulepe.»
Ranniku meenutas aga, et praegune on juba teine Raadi lennuvälja alale tehtav planeering, esimene tühistati. Pole välistatud, et tuleb veel kolmaski.
*Tartu valla lõunaosa (II etapi) detailplaneeringu avalik arutelu on Tartu vallamajas täna kell 17.