Pärnus katsetatakse uut perevägivalla vähendamise meetodit

Eno-Gerrit Link
, veebilehe toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pildil vasakult: Irene Peterson, Kadri Ann Salla, Andres Anvelt, Urmas Reinsalu ja Airi Mitendorf.
Pildil vasakult: Irene Peterson, Kadri Ann Salla, Andres Anvelt, Urmas Reinsalu ja Airi Mitendorf. Foto: Siim Kumpas

Pärnus alustati juhtprojekti perevägivalla vähendamiseks, selle kohaselt viiakse ohu korral kodust ajutiselt ära vägivallatseja, mitte ohver.

"See on nagu nuputelefonilt nutitelefonile üleminek. Oleme teinud palju: olukord on teadvustatud, loodud õiguslikud meetmed ja ohvritele turvapaigad. Aga tähelepanuta on jäänud see, et oleme niigi nõrgema poole ehk ohvri viinud veel nõrgemasse positsiooni, eemaldades ta kodust," ütles siseminister Andres Anvelt projekti tutvustades.

"Mitmes riigis juba viiakse tülinorija kodust ära. Samuti pole me varem tegelnud süsteemselt vägivallatsejaga, et aidata tal leida väljapääs vägivallamustrist," lausus Anvelt.

Sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonna nõuniku Airi Mitendorfi sõnutsi on perevägivald mitmetahuline probleem, mille ennetamine ja tõkestamine eeldab eri asutuste läbimõeldud koostööd. "Projekti keskne idee on muuta mõtteviisi ja rõhutada, et lähisuhtevägivallas peab alati vastutuse võtma vägivallatseja. Pikka aega kestnud vägivald pärsib inimese võimet abi küsida. Seetõttu peab kannatanu saama kaitset ja tuge nii, et ta ei peaks ise seda otsima, vaid spetsialistid suunavad ta õigete teenusteni," täpsustas ta.

Uut meetodit katsetatakse kõigepealt Pärnus detsembrist tuleva aasta märtsi lõpuni. Prooviprojektiga selgitatakse välja, kuidas tagada parim kaitse vägivallaohvreile ja kas selleks on vaja muuta õiguslikku regulatsiooni või politsei, kohaliku omavalitsuse, ohvriabi ja muude abiorganisatsioonide tööpraktikat.

Siseminister märkis, et eksivad need, kes lähisuhtevägivalda pere siseasjaks peavad. "Vägivaldsed lähisuhted on väärastunud suhtekommunikatsioon, mille lapsed endaga ellu kaasa võtavad. See tekitab vägivallaringi, mis avaldub koolis, tänaval, mõjutab meie lapsi ja võib pimedas kangialuses sõna otseses mõttes meile vastu vahtimist anda," rääkis Anvelt.

Mullu moodustas perevägivald kõikidest vägivallakuritegudest üle kolmandiku ehk 39 protsenti. Toona registreeriti 3017 perevägivalla kuritegu, mida on 20 võrra rohkem kui aasta varem.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles