Mullu 5. juuni pärastlõunal ilmus Maie* ukse taha kaks meest, naise poeg verise ja oimetuna nende vahel rippumas. Poeg Joonas ei näinud enam välja nagu tema ise: kõneles vaid segaselt, nägu paistetusest moondunud, pea ja juuksed verised ning kogu tema keha ja nägu marraskil. Noormees ei mäletanud tol momendil enam isegi, mis õudused eelnenud ööl tema suhtes toime pandi.
Tellijale
Võigas arveteklaarimine: alaealine jõhkard sõitis ohvri peast mopeediga üle
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Joonas viidi haiglasse, kus tal tuvastati eluohtlik koljusisene verejooks. Ta vajus koomasse. Ärgates pidi ta uuesti kõndima õppima. Arstide sõnutsi pääses ta vaevu eluga. Kui noormees jaanipäeva eel raviasutusest välja tuli, näis emale, et poeg ei saa enam kunagi selliseks tagasi nagu enne: Joonas pidi sõnu kaua meenutama ja kogu tema vasak külg oli halvatud. Ajaga hakkas tervis küll veidi taastuma, kuid igaks juhuks ei tohi kannatanut enam järelevalveta jätta ja rohtu võtab ta elu lõpuni.