Praegu on haned Eestis läbirändel, et lennata pesitsema Põhja-Euraasia arktika piirkonda, otsides toitu Eestimaa viljapõldudel rekordiliselt suurte parvedena.
Haneparv laiutas seitsmekümnel hektaril
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Väike-Maarja valla põllumees, Simuna Ivaxi omanik Hans Kruusamägi, kes majandab põlde rohkem kui 3000 hektaril, kõneles, et igakevadised hanekarjad on Virumaa põldudel tavalised, kuid see vaatepilt, mida ta möödunud nädalal nägi, pani jahmatama ka kogenud põllumehe.
“Oma põllumaid üle vaadates nägin Vinni vallas Aruküla külas asuval 70hektarisel talinisu põllul tuhandetesse ulatuvat hanede kolooniat. Igal pool, kuhu silm ulatus, olid haned, kes nokkisid tärkavat vilja. Kohati on põllul järel üksnes must maa,” kirjeldas põllumees.
Hans Kruusamägi sõnul on ta varem haneparvi Pandivere põldudel kuni kümmekonnal hektaril näinud, aga sellist hanedeuputust, mis kattis kogu seitsmekümnehektarise põllu, nägi ta esimest korda.
Loodusgiid Peeter Hussar kommenteeris, et praegu on Euraasia lõunaosast talvitumast tulnud haned siinmail arvukad läbirändajad, et lennata pesitsema Põhja-Euraasia arktika piirkonda, mis on näiteks rabahanede lemmikpesitsuspaik.
Eestit läbib rände ajal mitusada tuhat lindu, nii et loodusgiidi kinnitusel pole kuni kümnetuhandelised haneparved sugugi haruldased.
Möödunud nädalal nägi ta Toolse lahel umbes kaheksatuhandepealist rabahanede ja suurlaukhanede parve.
“Kuna Vinni vallas Arukülas asuval talinisu põllul on tärkava vilja näol hanedele sobivat toitu, siis suurtes parvedes lendavad linnud leidsid endale lihtsalt söögipaiga,” kõneles Hussar.
Loodusgiid lisas, et hanedele meeldib samuti veekogude ligidus ja küllap on Vinni vallas Arukülas asuv talinisu põld neile igati ideaalne söögikoht.