Sindi paisu saaga viimaseid tipptegusid on Sindi linnavalitsuse korraldus ehitusloa andmiseks betoonpais lammutada. See on pööripäev, millest edasi hakkame rääkima Pärnu jõega toimuvast positiivses võtmes. Paar-kolm aastat tagasi kalade asustamise esialgsetest tulemustest kõva häälega rääkida ei tahetud. Siin on mitu põhjust, mis võib üldsust asjatult ärritada. Nagu selgi sügisel ei kutsutud publikut kaldale lõhe ja niisa lüpsmise juurde. Toimub see ju paratamatult kudeajal ja mittereklaamitavate vahenditega.
Tellijale
Hans Soll, Martin Kesler: Pärnu jõgi muutub lõhe- ja forellijõeks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Oleme mereinstituudi ja Põlula kalakasvatuskeskuse (KKK) kõigil ettevõtmistel osalenud ja nüüd on luba üldsust teavitada. Esimesed proovipüügid tehti paar aastat tagasi Tori suurematel kärestikel. Siis loendati asustusmaterjali enda püsimajäämist konkreetsel kärestikul. Kõige paremad tulemused saadi Muraka (Levi küla vastaskalda) kärestikul: 20 isendit 100 ruutmeetril.