Kalev Vilgats: Las vanainimene seisab

Arvamustoimetaja Kalev Vilgats vahendab nördinud linlase küsimust: kas praegustele lastele siis ei õpetatagi, et vanemale inimesele tuleb ühistranspordis istekoht loovutada. Foto: Ants Liigus

Kaaslinlane Theresa-Mary Kaljurand astus läinud nädalal toimetusest läbi, et jagada ajakirjanikuga tähelepanekuid ühistranspordist. Nimelt sattus ta sõitma kell 10.15 Sindist Pärnusse väljuva bussiga, kui Kooli peatusest tuli koos klassijuhatajaga sõidukisse hulk silma järgi arvata 2.–3. klassi õpilasi. Mõistagi võeti istekohad sisse ja sõit võis alata.

Paikuselt lisandus bussi eaka­maid inimesi, kellel aastaid turjal 70 või isegi üle selle. Ükski laps vanainimestele istet ei pakkunud ja ega õpetajagi neid püsti tõusma sundinud. Kaljurand tegi õpilastele märkuse ja pidi ennast kordama, enne kui mingi liikumine tekkis. Emotsioon bussisõidust jagatud, jäi toimetuses õhku külastaja küsimus: kas praegustele lastele siis ei õpetatagi, et vanemale inimesele tuleb ühistranspordis istekoht loovutada?

Küsime, kes ja kus peaks sellist “tarkust” jagama, kui võib oletada, et nende lastegi vanematele unustati õigel ajal sellist enesestmõistetavat viisakust jagada. Aastaid tagasi oli lihtsam. Noor istus linnabussis vaid siis, kui vanematest inimestest jäi mõni tühi koht. Vajadusest hallpead austada ja kulupead kummardada räägiti siis kodus ja kooliski. Nüüd vist ei kummaski kohas.