Sitkete maapoodnike kaamelikannatus katkemas: «Inimesed tulevad poest läbi ja irvitavad, et näe, me läheme Lätti!» (20)

Mari Mets
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaja Saarva ja Koit Mägi on lootusrikkad: esimene poolaasta Nursi poe pidamisel on tootnud vaid kahjumit, kuid kevad paistab parem.
Kaja Saarva ja Koit Mägi on lootusrikkad: esimene poolaasta Nursi poe pidamisel on tootnud vaid kahjumit, kuid kevad paistab parem. Foto: Tomi Saluveer / Lõuna-Eesti Postimees

Poepidaja, kes pole veel Läti piiri ääres oma väikse kaupluse uksi sulgenud, püüab iga hinna eest leiutada uusi tuluallikaid, mõeldes kurvameelselt oma ustavatele töötajatele ja viimastele maale elama jäänud klientidele.

«Kirjutage, et Arvo Tamm pani riigi pärast poed kinni!» ütleb sügisel Võrumaal Nursis ja Tsoorus kaks poodi ja ühe baari sulgenud Arvo Tamm. Septembris pani ta lõplikult lukku esimese poe ukse, oktoobris teise ja nüüd kõige viimasena Tsooru Maarahva baar. «Me ei saa ju lasta sisse toodud viinaga inimesi lauda. Kes siin veel üldse baari tuleb, kui viin on Lätis nii odav? Ükski ei tule!» põrutab Tamm.

Ta selgitab, et tubakas ja alkohol olid need kaubad, millega jõudsid poodnikud töötajate palgad, riigimaksud ja elektriarve ära maksta. «Nüüd enam ei jõua, kui neid kaupu ei osteta. Sellepärast panemegi kinni. Nüüd tuleb juba toidukaup ka Lätist – isegi tangained ja vorst. Kui lähen oma tühja poodi, tuleb klimp kurku ja pisar silma,» räägib Tamm.

Kommentaarid (20)
Copy
Tagasi üles