/nginx/o/2015/05/04/4028417t1hef6b.jpg)
Läinud aastal alustas keskkonnainspektsioon Pärnumaal keskkonnaalaste rikkumistega seoses 87 väärteo- ja kaheksa kriminaalmenetlust.
Pärnumaal avastati enim keskkonnarikkumisi kalanduses
14. veebruar 2018, 13:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kalapüügiga puhul algatati mullu Pärnumaal 39 väärtemenetlust ja jäätmete valdkonnas sai menetlusi kirja 15. Vee- ja jahiseaduse järgi alustati vastavalt üheksa ja kaheksa ja metsanduse alal kuus menetlust.
Keskkonnainspektsiooni pressiesindaja Leili Tuule teatel oli kaheksast kriminaalmenetlusest seitse seotud kalapüügi ja üks metsaõigusnormide rikkumisega.
Keskkonnakahjuga rikkumisi oli 17 ja nendega kaasnenud kahjusumma ühtekokku 153 209 eurot.
Trahve määrati 69 isikule kogusummas 37 456 eurot. Kõige enam tehti trahvi ebaseadusliku kalapüügi eest: 37 isikule kogusummas 10 348 eurot.
83 korral eemaldati veekogudest selguseta kuuluvusega püügivahendeid.
"Üks probleemsemaid teemasid aastast aastasse – see ei ole ka 2017. aastal vähenemise märke näidanud – on selguseta kuuluvusega püügivahendid. Nende asjade lahendamine on väga ressursimahukas nii töö kui muus mõttes, nagu näiteks püüniste hoiustamine ja hävitamine," märkis kalakaitseosakonna juhataja Indrek Ulla.
2016. aastaga võrreldes on Pärnumaal väärteomenetluste arv kahanenud: toona alustati 122 väärteomenetlust.
"Püüame oma kohaloleku ja järelevalvega rikkumisi võimalikult palju ennetada. Samal ajal peame arvestama tõsiasjaga, et riigisektor järjest kahaneb ja keskkonnainspektsiooni koosseis on kahe aastaga vähenenud 14 inimese võrra. See tähendab, et peame olema ühtaegu kokkuhoidlikud ja efektiivsed," sõnas keskkonnainspektsiooni peadirektor Peeter Volkov.