Andres Herkel: Valimisringkondade arv ja suurus on tähtsad

Riigikogu valimistel pole Pärnumaa valimisringkonnal ammu õnnestunud oma kaheksat mandaati kätte saada. Foto: Urmas Luik

Riigikogu valimisi saadab kord-korralt süvenev probleem: valimisringkondade ebavõrdne suurus. Ideaalis peab ringkondade suurus ja seal jagatavate mandaatide arv olema enam-vähem sarnane. Meil pole see juba ammu nii. Tallinna ümbruse kiire kasvu ja ääremaade tühjenemise tõttu on erinevused väga suureks läinud. Harju- ja Raplamaa valimisringkonnas on 14 mandaati, aga Lääne-Virumaal vaid viis. Erinevus on peaaegu kolmekordne. Valimisõiguslike elanike arv neis ringkondades oli 2017. aasta lõpus vastavalt 131 333 ja 45 402 inimest.

Haldusreformiga kaotas Läänemaa suure osa territooriumist ja umbes 3600 elanikku. Nii võivad ka Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa valimisringkond peagi jääda viiemandaadiliseks. Igas maakonnas eraldi muutub kohaliku mandaadi saamine eriti­ keeruliseks. Kui arvestada nende maakondade eraldatust ja üsna levinud tava, et hiidlased hääletavad hiidlasi, saar­lased saarlasi ja läänlased läänlasi, võib neist maakondadest omakorda jääda saadikukohata kõigepealt väikseim – Hiiumaa.

Kokku on riigikogu valimistel 12 valimisringkonda. Rahvastiku ümberpaiknemise tulemusena lähevad suuremad neist ehk juba mainitud Harju- ja Rap­lamaa, aga ka Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita ringkond järjest suuremaks ning väiksemad jäävad veel pisemaks. Vajadusest ringkondade suurust ühtlustada saavad kõik aru, kuid üksmeelt erakondade vahel ei ole. Näiteks Isamaa ja Res Publica Liit on pakkunud välja kuus ja Keskerakond 15 ringkonda.