President Kersti Kaljulaidi kõne Eestimaa Päästmise Komitee liikmete ja Hugo Kuusneri monumendi avamisel

Pärnu Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ausamba "Ajahetk" avamine.
Ausamba "Ajahetk" avamine. Foto: Madis Sinivee

Hea Eesti rahvas!

100 aastat tagasi loeti siinsamas Pärnus ette „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele“.

Sellega öeldi Eestis esimest korda välja see, mida varem ei olnud keegi avalikult ja nii suure rahvahulga ees saanud välja öelda:

„Eestimaa /---/ kuulutatakse tänasest peale iseseisvaks demokraatiliseks riigiks.“

See on suur hetk iga rahva loos, kui ta deklareerib oma iseolemist ja soovi hakata vabalt ja oma parema äranägemise järele riiki ehitama.

See Eesti hetk oli 100 aastat tagasi ja määras meie maa saatuse igaveseks. Sellele järgnev on ikka ja alati seotud Eesti Maanõukogu vanematekogu otsusega, selle vaba Eesti riigi alguse manifestiga, mis siin Pärnus esimest korda ette loeti.

Päästekomitee liige Konstantin Päts on kirjutanud: „Iseseisvuse väljakuulutamine oli kui vanne ja tõotus. Tema sundis paljusid selle eest ohvreid tooma, tema häbistas nõrku ja andis julgust kahtlejatele. Tema lõi meile riikliku keskkoha ja toetuspunkti võitluses.“

Nii oli. Me pidime tooma ohvreid ja võitlema oma iseseisvuse eest vabadussõjas, nõutama tunnustust oma riigile, kui veel meie tulevikku ei usutud. Kuid me tulime toime, tulime toime ka siis, kui läksime läbi okupatsioonide pimeda öö. Me täitsime seda vannet, mis loeti ette Endla rõdult 100 aastat tagasi.

Mul on au avada mälestuskivi sellele Eestimaa inimeste suursündmusele igati väärikas paigas, Pärnu poeglaste gümnaasiumi hoone ees, mille vilistlased on kaks Eestimaa Päästekomitee liiget – Konstantin Päts ja Jüri Vilms – ning Hugo Kuusner, kes 100 aastat tagasi manifesti Pärnus ette luges. 

Sellesama kooli vilistlane luuletaja August Sang on kirjutanud:

„Maailmas midagi ei muutu, kui me midagi ei muuda. 

Sa tegema pead kõik, mida suudad, ja isegi kui suurt ei suuda.“

Kõik need mehed koos tartlase Konstantin Konikuga tegid kõik, mis suutsid ja enam veel. Meil on põhjust neid meenutada ja tänada.

Elagu iseseisev demokratiline Eesti Vabariik!

Hoiame Eestit!

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles