Juubelirõivastega avaldab presidendipaar sel aastal austust Pärnumaale ja selle rollile Eesti iseseisvumisel, kandes Tori kihelkonna umbes 100 aasta taguseid linnamoelisi rahvarõivaid.
President kannab iseseisvuspäeva vastuvõtul ERMis Tori rahvarõivaid
Tegemist on möödunud sajandi alguses kantud rõivastega. Toona ei olnud rahvarõivad enam igapäevane riietus, vaid neid kanti juba rohkem piduriidena, et näidata oma eestlaseks olemist.
President Kersti Kaljulaid kannab kraeta särki, kangastelgedel kootud triibuseelikut, kirivööd, villasest vabrikukangast tehtud punast linnamoelist jakki ja nöörsaapaid. Rahvarõivad on traditsiooniliselt olnud staatuse näitajad. Lähtudes riigipea ametiketi mõjukusest, on loobutud ehetest ja abielunaise kohustuslikest komplekti osadest – tanust ja põllest.
Georgi-Rene Maksimovski kannab särki, vitssõlge, kaelarätikut, linnamoelist siidivesti ja pikki pükse, pikk-kuube, võrkvööd, kaapkübarat ja säärsaapaid.
Nii triibuseelik kui pikk-kuub olid eestlastele rahvuslikkuse sümbolid toona ja on nüüdki.
Riided valmisid käsitööna ja need tegid viis meistrit: Tartu ülikooli (TÜ) Viljandi kultuuriakadeemia ja Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli õpetaja Inna Raud, käsitööettevõtjad Marianne Ratškova, Leeda Ots ja Maret Lehis ning TÜ Viljandi kultuuriakadeemia metalli eriala õppejõud Indrek Ikkonen.