/nginx/o/2018/03/01/7650023t1h6a4f.jpg)
Juba 160 aastat on Pärnu muulid hoidnud laevatatavana sadamat, aga vanade kaartide võrdlus tänapäevastega, mõõtmised ja rehkendused näitavad, et just nende vesirajatiste mõju siinsetele randadele on kohati hirmuäratav.
Tellijale
Pärnu rand kogub liiva, Valgerand loovutab
/nginx/o/2017/11/13/7308253t1hcaea.jpg)
2. märts 2018, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valdeko Palginõmm, kes meregeoloogina on 1970. aastatest küll töös, küll hobi korras jälginud ja uurinud Pärnu randades setteliivade liikumisi, ütleb üsna veendunult, et Valgeranda, kus traditsiooniliselt peesitatakse, pole mõtet suvitamise mõttes investeerida. Nimelt uhub meri järjekindlalt rannast liiva minema ja setteid juurde ei tule. Vastas on viirsavikiht, mis on külm ja niiske ega kutsu külitama.
“Valgerand taganeb merest aastas keskmiselt meetri jagu,” sõnas meregeoloog. “Mõnel aastal rohkem, teisel vähem. Aastal 2005, kui merre uhuti määratu hulk rannaliiva, taganes rand kohati neli meetrit.”