Ent selliseid lugusid, kus elamine Eestis on niivõrd meeldima hakanud, et siit ei kavatsetagi enam lahkuda, leiaks veel. Arvukalt on soomlasi, kes 1990. aastatel külastasid Pärnut ja otsustasid hiljem siia paikseks jääda. Kellele ütles seda südamehääl ja siit leitud (uus) elukaaslane. Kes lükkas käima väikese äri või otsustas, et pensionipõlv Eestis tuleb odavam kui Soomes.
On inimesi, kes veedavad osa kevadsuvest Soomes ja Eestis ning sügise saabudes kolivad lõunasse. Eestisse on pidama jäänud juustumeistreid Hollandist, ärimehi Rootsist, hobusekasvatajaid Saksamaalt, kui tuua näiteks mõni tegevusala.
Eesti on kahtlemata hea koht, kus elada, kuid arvestada tuleb kõiki iseärasusi. Ennekõike nelja aastaaega ja pikka pimedat perioodi, kui kõige õdusam on koduseinte vahel. Nii polegi imestada, et hästi tunnevad end siin inimesed meiega samast kliimavöötmest ja kultuuriruumist. Need, kelle väärtused ja vaated elule langevad kokku meie omadega.
Eesti on kahtlemata hea koht, kus elada.
Eesti ja Pärnumaa võib olla kodu igaühele, kes austab siinseid tavasid. Need, kes loodavad eest leida kopsakaid sotsiaaltoetusi, heldet elamisraha ja head äraolemist, peavad ruttu pettuma.
Eastwoodide abielupaar on Tahkurannas oma maale pannud püsti väikese Inglise küla. Neid veetlevad Eesti Põhja-Euroopa kultuur, stabiilne majandus ja valitsus ja vähe elanikke. Võimalus linnakärast ja -melust eemalduda on kindlasti Eesti üks plusse. Ehk on Eastwoodidel veel üks sõnum: elu maal on mõeldav, kui tahetakse maal elada ja endale rakendust leida.
/nginx/o/2018/03/07/7665069t1h8f47.jpg)