Lapse toimetuleku koolis määrab suuresti tema oskus suhelda

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare
  • Vajakajäämisi esineb iga aastaga aina enam just käitumises ja keskendumises
  • Sotsiaalsed probleemid tekitavad koolis esmased probleemid
  • Üleminek lasteaiast kooli vajab jätkuvat tihedat koostööd osapoolte vahel

Pärnu Pillerpalli lasteaias viiakse laste koolivalmiduse hindamiseks läbi Pärnu-teemaline arengumäng, kus laps külastab kodulinna olulisi kohti, näiteks raamatukogu, kontserdimaja, päästeametit jne.

FOTO: Erakogu

Nii Pärnu linnavalitsuse alushariduse peaspetsialisti Marga Napi kui lasteaiapedagoogide hinnangul on kooliuusikute akadeemilised võimed suuremad kui nende sotsiaalsed oskused. Kuna Eesti haridussüsteemis ei ole kehtestatud kindlat koolivalmiduse hindamise meetodit, valivad lasteasutused sobivad meetodid ise. Aluseks võetakse koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas toodud eeldatavad tulemused. Hea moodus lapse kooliks valmisolekut hinnata on mängu kaudu.

Pärnu Pillerpalli lasteaias on lapse­ vaimse, füüsilise ja eelkõige sotsiaalse valmisoleku hindamiseks kasutusel Pärnu-teemaline arengumäng. Peale selle kasutatakse vaatlust, arengu hindamise tabelit, arengumappi ja koolivalmiduskaarti. Piller­palli lasteaia õppealajuhataja Halliki Tammiste ütlust mööda on koolivalmiduse puhul kõige olulisem lapse soov teadmisi omandada, suhelda eakaaslaste ja õpetajatega, kuid seejuures kinni pidada kõigist reeglitest.

Arengumängus, mida juhivad õpetajad ja vaatlevad lapsevanemad, külastab laps kodulinna tuttavaid kohti (raamatukogu, kontserdimaja, päästeamet). Igas kohas ehk pesas lahendab laps ühe ülesande. Pesast teise saab liikuda eri liikumisülesannet täites. Mängu jooksul on võimalik jälgida lapse suhtlemist kaaslastega, oskust tegutseda vastavalt mängujuhi korraldustele. Saab hinnata, kas lapsel jätkub püsivust ja jaksu ülesanne lõpuni teha. Kas ta paneb rõhku kiirusele või korralikkusele ning milline on lapse enesehinnang (ta saab ise määrata oma ülesannete raskuse: lihtne, kerge, raske).

Tagasi üles