Juhtkiri: Mõtlikult Rail Balticust

Arvamustoimetus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui Tallinnast Pärnuni pole kahte raudteed vaja, siis miks Tallinnast Raplasse on?
Kui Tallinnast Pärnuni pole kahte raudteed vaja, siis miks Tallinnast Raplasse on? Foto: ANTS LIIGUS/PRNPM/EMF

Riigikogu maaelukomisjoni avalik istung Rail Balticu (RB) teemal oli mõtlik-murelik, sest maakonnaplaneeringud on antud kohtusse ja esialgu on teadmata, milline tuleb otsus. Ministeeriumide esindajad kinnitasid küll, et nende analüüside kohaselt vastavad planeeringud seadustele, kuid vastasleer ei välistanud, et riigikohus võib otsustada, et need pole siiski õiguspärased. Ometi ei võtnud keegi spekuleerida, kuivõrd oleks selline otsus tõenäoline.

Kui Rail Balticu projekti osaliste ülevaadete kohaselt liiguvad tööd graafikukohaselt, siis mittetulundusühingul Avalikult Rail Balticust (ARB) leidus pretensioone ridamisi. Kõigepealt ikka ja jälle tasuvusanalüüsid, mis näitavat soovitut tegelikkuse pähe. Majandusteadlane Endel Oja rõhutas, et ARB on taotlenud RB tasuvuse sõltumatut auditit, kuid seda välditakse. RB sotsiaalmajanduslik tasuvus on ARB kinnitusel negatiivne.

ARB ei usu, et kui RB peaks valmima, koliks kaubavedu raudteele. Niigi saadetakse ligemale pool piirkonna kaubast Euroopasse teele konteinerlaevadega, mis on kõige odavam variant. Samuti ei nähta lähikümnenditel ette maanteetranspordi vähenemist. Seega peab küsima: kust tuleb kaup, mida RB hakkab vedama?

Maaelukomisjoni reformierakondlasest liige Urmas Kruuse ütles otsesõnu, et ebamäärasus RB rahastamises hakkab muret tegema. Mis saab pärast 2021. aastat, kui algab Euroopa Liidu järgmine eelarveperiood?

Ebamäärasus Rail Balticu rahastamises hakkab muret tegema.

Rahandusministeeriumi rahustust oleme juba kuulnud. Et RB kuulub selliste projektide hulka, mille puhul on Euroopa Komisjoni seisukoht kindel: need tuleb ellu viia. Rahastusperioodist 2021–2027 hakatakse alles Euroopa Liidus läbi rääkima ja selgus saabuvat 2019–2020. Viimane õlekõrs RB projektis osalejatele on õnneks sätestatud lepingus, kus öeldakse, et kui rahastamisreeglid peaksid muutuma, räägivad pooled läbi, kuidas uues olukorras toimida.

Ent riigikogulastele polnud avalik arutelu kuigi oluline. Kutsutuid oli tublisti rohkem kui maaelukomisjoni liikmeid ja neistki mõni ei osalenud mõttevahetuses. Kui teema ikka ei kõneta, ei võta köhatamagi.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles