Uuringu hirmuäratav järeldus: suur osa sõidukijuhte oskab enda arvates hinnata, millal on ohutu rooli taga telefoni kasutada

Pärnu Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Autoroolis sõnumit toksides või lugedes on juhi pilk teelt eemal vähemalt viis sekundit. Kiirusel 90 km/h läbib sõiduk selle ajaga 125 meetrit, asulakiirusel 50 km/h ligi 70 meetrit. (Allikas: PPA/maanteeamet)
Autoroolis sõnumit toksides või lugedes on juhi pilk teelt eemal vähemalt viis sekundit. Kiirusel 90 km/h läbib sõiduk selle ajaga 125 meetrit, asulakiirusel 50 km/h ligi 70 meetrit. (Allikas: PPA/maanteeamet) Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Mullu suvel tehtud uuringu andmetel juhtub kõrvaltegevuse tõttu Eestis iga päev keskmiselt viis liiklusõnnetust ja kolm autojuhti neljast on viimase aasta jooksul sõidukiroolis mobiiltelefoni kasutanud.

Rööprähklemine on aga müüt: aju ei suuda korraga ja veatult pühenduda kahele tähelepanule nõudvale tegevusele.

Sõidukit juhtides tuleb keskenduda 100 protsenti liiklusele, sest kõrvaltegevus segab juhti nii pildiliselt, käeliselt, tunnetuslikult kui heliliselt.

"Autoroolis helistamine võib tunduda efektiivse ajakasutusena, kuid reaalsuses on see ohtlik," selgitas maanteeameti ennetustöö osakonna ekspert Marika Luik. "Teadlikult riskide võtmine on loterii: mõnikord veab, aga enamasti mitte. Mina enda ega kaasinimeste tervisega ei riski ja peidan oma telefoni sõidu ajaks pagasiruumi, et ei tekiks vähimatki kiusatust kõnele vastata. Nii saan rahulikult keskenduda juhtimisele. Iga päev Pärnus ja Pärnumaal liigeldes pean aga tõdema, et mobiiltelefon autoroolis on liiga tavaline nähtus."

Maanteeameti tellitud uuringust selgus, et suur osa sõidukijuhtidest oskab enda arvates hinnata, millal on ohutu rooli taga telefoni kasutada. Tuleb mõista: liikluses on kõrvaltegevus ohtlik. Tähelepanu lülitub pidevalt kahe tegevuse vahel ümber ja mõlema kvaliteet langeb. Olukorras, kus on vaja kiirelt reageerida, ei suuda aju otsustada, kumb neist kahest on elutähtis.

Tänavu on Eestis juhtunud juba üks hukkunuga liiklusõnnetus, mille üks põhjusi oli kõrvaltegevus sõidu ajal.

"Kõrvaline tegevus autoroolis tapab ja jääbki elusid võtma, kui inimesed endale aru ei anna, kui ohtlik see on. Ei ole turvaline sõidu ajal hakata näiteks akent puhastama, peegleid seadistama, plaati vahetama. Kui juht teeb roolis midagi muud, kui juhib sõidukit, paneb ta vabatahtlikult endale koti pähe ja sõidab pimesi," ütles politsei- ja piirivalveameti juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo.

Kõrvaltegevuse ohtlikkusele peab mõtlema iga liikleja. Liikluses on vaja kõiki meeli ja kõrvaklappidest muusikat kuulates või, pilk telefonis, tänaval kõndides ei kuule ega näe me enda ümber toimuvat. Kuna jalakäijale ja jalgratturile on eriti ohtlik sõidu- ja raudtee ületamine, tuleb enne teeületust veenduda selle ohutuses.

Maanteeameti liiklusohutuskampaania "Kui juhid, siis juhi" kestab 12. märtsist 9. aprillini. Kampaania eesmärk on kinnistada teadmist, et kõrvaltegevus roolis on ohtlik. 5. aprillil toimub kolmandat korda üle-eestiline mobiilivaba päev, mille mõte on kutsuda liiklejaid vähemalt sel päeval liikluses mobiiltelefonist loobuma.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles