Juhtkiri: Süüvõimetud ja peatamatud?

Igal süüvõimetul alaealisel on enamasti keegi, kes tema eest vastutab. Foto: Ants Liigus

Lastekamp on juba pikemat aega häirinud Pärnu ja Pärnumaa ettevõtjaid, töötajaid, elanikke. Nagu tänasest põhjalikumast loost selgub, pole tegu üksnes valju tümpsu kuulamise või sihvkakoorte sülgamisega põrandale. Lõhkumised, vargused, autoõnnetus, rüselus ...

Kõnealune kamp ja nende teod on politseile, omavalitsusele, lastekaitsele, kohtule teada. Juba üsna kaua. Küsimus, miks pole midagi ette võetud, on sellisel juhul loomulik. Probleemiga tegelejad viitavad sõnale “süüvõimetu”. Alla 14aastaseid nimetatakse Eesti Vabariigis just nii. Mõistus tõrgub vastu võtmast, et kooliealine ei oska eristada keelatut lubatust. Veel paar aastat ja needsamad noored on ju valimisealised! Samal ajal on varateismeline ikkagi laps. Laps, kelle puhul on erikohtlemine sedalaadi pahategude puhul põhjendatud ja keda peaks iga hinna eest püüdma suunata tagasi õigele rajale.

Ühiskonnale on kasulik selle eesmärgi nimel ponnistada. Ümberkasvatuse tulemusena võime saada inimese, kes loob väärtust, maksab makse, kasvatab lapsi. Vaid karistamisele panustades on suur tõenäosus, et pahateod korduvad, muutuvad raskemaks ja kahju kasvab. Mingist panustamisest sel juhul juttu ei tule.

Ümberkasvatamise teed astutakse nendegi lastega, kelle tegusid selles lehenumbris põhjalikult kirjeldame. On selge, et kiiresti see meetod tulemusi ei anna. Siiski ei tohiks kogukond enam nende laste tõttu kahju kannatada. Kui on teada, et õhtuti vabalt kambakesi hulkudes võib minna viina või autode varastamiseks, lõhkumiseks, ei tohi lasta rühmal koguneda.

Siiski ei tohiks kogukond­ enam nende laste tõttu kahju kannatada.

Igal süüvõimetul lapsel on ju keegi, kes tema eest vastutab. Sellele vastutajale ja kõikidele korrakaitsjatele annab tuge ja õigust lastekaitseseadus, mille järgi ei ole alla 16aastaste koht enam pärast kella 23 avalikus paigas.

Pärnu Postimees toetab politsei pingutusi pahuksis lapsed ümber kasvatada. Siiski ei saa aktsepteerida, et perioodil, mil kasvatustöö veel vilju ei kanna, lapsed bussijaamas, poodides ja mujal avalikus ruumis omatahtsi edasi möllavad. Süüvõimetu ei ole ju peatamatu!