/nginx/o/2018/03/26/7729141t1h8e7c.jpg)
2018. aastast rakendus uuendatud kohustusliku ujumise strateegia, mille elluviimiseks suunab valitsus algkooliealiste laste ujuma õpetamiseks miljon eurot lisaraha aastas. Pärnumaale jagub tänavusest eelarvest pea 89 000 eurot.
Suur toetus aitab Pärnumaa lastel ujuma õppida
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhikooli riiklik õppekava näeb ette, et esimese kooliastme (1.–3. klass) lõpuks peab õpilane omandama elementaarse ujumisoskuse. Seda tõendab sooritatud harjutuste kogum: õpilane hüppab üle pea vette, ujub 100 meetrit rinnuli, sukeldub ja toob veekogu põhjast eseme, puhkab paigal asendit vahetades kolm minutit, ujub 100 meetrit selili ja väljub veest.
Mõne aasta tagusest riiklikust analüüsist selgus, et nende eesmärkide ja oskuste saavutamiseks jääb 24tunnisest kursusest vajaka. Seetõttu võttis riik 2017. aastal vastu otsuse tõsta koolides ujumise algõppe taset ja uuendada metoodikat.
2018. aastal käivituski Eesti ujumisliidu, päästeameti ja muude osaliste välja töötatud metoodikaga programm, mille järgi õpilasel on võimalik saavutada sihiks seatud õpitulemus ja anda lapse ujumisoskusele konkreetsete kriteeriumide järgi hinnang.
Kursuse maht kasvab 40 tunnini. Et treener jõuaks kõigiga süvendatult tegelda, ei tohiks treeningrühmas olla üle 12 lapse.
"Korraldasime esimesse klassi astunute seas kampaania, millega jagasime 15 000 ujumismütsi ja teist sama palju sisukaid õppevoldikuid," märkis programmi koordinaator Helen Link ujumisliidust.
Kultuuriministeeriumi spordinõuniku Tiina Mölli sõnutsi võib riigi eraldatud raha kulutada ujulate üüri- ja käituskulude katteks, treenerite töötasuks, katmaks õpilaste transporti või näiteks korraldamaks algõppe täienduskoolitusi.
"Ujumisliidu kohustus on programmi rakendada ja selle üle järelevalvet teha. Eeldame, et riigi toetustele paneb omavalitsus poole rahast juurde. Riik on arvestanud kooliujumises osaleva lapse toetuseks keskmiselt 85 eurot ja raha laekub valla või linna eelarvesse rahandusministeeriumi kaudu," rääkis Möll.
Pärnumaale jagub algõpetuseks lisaraha 88 700 eurot (joonis 1). Toetuse suurus erineb omavalitsuseti (joonis 2), sõltudes õpilaste arvust, aga ka näiteks sellest, kui pikad on kooli ja ujulavaheline vahemaa.
Pärnumaal on kooliujumiseks kaks sobivat spordirajatist: Pärnu spordikooli hallatav ujula Koidula gümnaasiumi kõrval ning Tootsi spordi- ja kultuurikeskuse kompleksi bassein.