Pärnu kolledž korraldab vaimse kultuuripärandi päeva

Pärnu Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti ja Euroopa vaimse kultuuripärandi päeval räägitakse kolledžis suitsusaunatraditsioonidestki. Foto on illustreeriv.
Eesti ja Euroopa vaimse kultuuripärandi päeval räägitakse kolledžis suitsusaunatraditsioonidestki. Foto on illustreeriv. Foto: Marko Saarm / Sakala

Tartu ülikooli Pärnu kolledžis toimub teisipäeval, 3. aprillil Euroopa kultuuripärandi aastale pühendatud Eesti ja Euroopa vaimse kultuuripärandi päev.

Üles astuvad vaimse kultuuripärandi eksperdid Tartu ülikoolist, rahvakultuuri keskusest, Setu, Võru ja Kihnu kultuuriruumist.

Vaimse kultuuripärandi päeval tutvustatakse kolledžis UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja kuuluvat Eesti kultuuripärandit – Seto leelot, Kihnu kultuuriruumi, Vana-Võromaa suitsusaunatava – ja selgitatakse, kuidas vaimne pärand on osa meie kõigi elust just siin ja praegu ning muutub inimeste ja oludega.

Vaimsest kultuuripärandist räägib Tartu ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule teadur ja lektor Elo-Hanna Seljamaa. Kihnu kultuuriruumist annab ülevaate Veera Leas, tantsuõpetaja ja Kihnu kultuuriruumi esindaja.

Epp Tamm rahvakultuuri keskusest kutsub kaasa mõtlema teemal, kas on võimalik rääkida ühisest Euroopa vaimsest kultuuripärandist UNESCO nimistu näidete alusel ja milline on riikideülene kultuuripärand.

Seto luuletaja ja muusik, kirjandusmuuseumi folklorist Andreas Kalkun kõneleb UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja kuuluvast Seto leelost.

Eesti vaimse kultuuripärandi nimistust, Haabja ehitamisest Soomaal Kihnu troi kudumiseni räägib Leelo Viita rahvakultuuri keskusest.

UNESCO nimekirjas Võromaa suitsusaunatraditsioonist kõneleb Eda Veeroja, kes on suitsusauna propageerija ja Mooska talu perenaine.

Vaimse kultuuripärandi moodustavad teadmised, oskused, kombed ja tavad, mis on pärandatud põlvest põlve. Seetõttu on selle elujõulisus suuresti noorte õlul. Teemapäevad ülikoolides tutvustavad Eesti kultuuripärandit, et teadmine meie mitmekesisest ja rikkast kultuuripärandist ja selle kandjatest jõuaks kodudesse, innustaks inimesi vaimset kultuuripärandit mõistma, edasi andma ja väärtustama.

Euroopa ja Eesti vaimse kultuuripärandi päev kolledžis toimub Euroopa kultuuripärandiaasta raames. Tänavu tähistatakse Euroopas kultuuripärandi aastat, 2018. aasta valik on sümboolne: möödub 100 aastat esimese maailmasõja lõpust, suurtest muutustest Euroopa kaardil ja mitme rahvusriigi tekkest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles