Leelo Viita: Vaimne pärand ehk Haabjast Kihnu troini

Mark Soosaar kuulub meie vaimsesse pärandisse nii oma tegevuse kui lahutamatu Kihnu troiga. Foto: Urmas Luik

Eile Tartu üli­kooli Pärnu kolledžis Euroopa kultuuripärandi aastale pühendatud vaimse kultuuripärandi päeva puhul on paslik küsida, milline on meile isiklikult tähtis vaimne kultuuripärand. Kui see on defineeritud, siis kas oskame hinnata selle pärandi seisundit?

Viimaste aastakümnete jooksul on üha enam tähelepanu pööratud ainelise kultuuripärandi kõrval sellega kokkukuuluvale vaimsele osale. Saunatraditsiooni puhul loevad ju nii oskus sauna ehitada kui saunaskäimisega seonduvad teadmised ja rituaalid. Näiteks peavad võrokesed oluliseks suhtumist, et saunas ei tohi kunagi kiirustada, vaid toimetada tuleb rahulikult.

Vaimne kultuuripärand, mis on kujundanud põlvkondade jooksul meie minapilti, on üks võimalusi kultuurist mõelda. Vaimne kultuuripärand võeti eesti keeles mõistena laiemalt kasutusele seoses Eesti ühinemisega UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooniga 2006. aastal.