Maaelu edendajate traagika ehk Pärnumaad enim laastanud pankrotid

PRN01:HALINGA VALD VAHENURME AGRO ENDINE KONTOR,SIGALA : P Foto: ANTS LIIGUS/PRNPM/EMF

Pärnumaa suuremad ja kurbloolisemad pankrotid tulevad kõik maapiirkondadest. Nende ettevõtete langusest joonistub välja eelkõige Venemaa sanktsioonide laastav mõju põllumajandusele: hävingu on toonud veel seakatk, majandussurutise järelmõju, ebastabiilne maailmamajandus või ebaõnn.

Kui ambitsioonikas maafirma ­läheb pankrotti, on see kohalikule kogukonnale katastroof. Esiteks jäävad inimesed tööta ja lähedalt ei pruugi olla muud leivateenimise võimalust võtta.

Teiseks ei õnnestu miljonite eurodega üles ehitatud tootmiskomplekse mõistliku hinnaga edasi müüa, sest ­harva on ettevõtjad valmis maapiirkonda investeerima. Nii jäävad võladki väga suures osas tasumata: miljonid eurod lendavad vastu taevast. Kallitest projektidest kujunevad aga tondilossid keset küla.

Nii edukas, et läks pankrotti

Vändra Ökopagar OÜ

Tasumata võlg: üle 2 miljoni euro

Vändra Ökopagari hoone on justkui metsa kasvanud: vald ja pankrotihaldur ootavad endiselt ettevõtjat, kes tootmisruumid ostaks.

Urmas Luik

1994. aastal tööd alustanud pisike pereäri oli alati justkui oma ajast ees. Juba 2001. aastal alustas pagarikoda maheleiva küpsetamist, kuigi toona polnud ökotoodetele erilist nõudlust. Kuid äri jätkas tööga, nõudlus kasvas ja peagi oli tegu Vändra ühe mainekama ja edukama ettevõttega. 2013. aastaga teenis firma juba 255 000 eurot kasumit. Kasv näis siinkohal ainult loogiline samm.

Kui ettevõte oli läbi aegade parimas hoos, kerkis Vändra alevikku moodne tootmishoone veel modernsemate küpsetusmasinatega. Ettevõte ise, SEB pank ning põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet (PRIA) panustasid sellesse üle kahe miljoni euro.

Kuid suure ettevõtmisega langes firma pikaaegse juhi ja omaniku Krista Assi kaela kivi, mida ta kanda ei jaksanud. Pangalaen tähendas igal aastal 264 000eurost väljaminekut: sellise tagasimakse graafikuga avab iga väiksemgi valearvestus Pandora laeka.

Äris tuleb paratamatult ette tõrkeid. Selle juhtumi puhul tabas esimene tagasilöök pea kohe pärast maja valmimist: pool aastat polnud võimalik tootmisega alustadagi, sest seadmed viibisid ja samal ajal võlg vaid kasvas.

Assi püüdis pangaga aru pidada, kuid talle üllatuseks polnud pank nõus maksegraafikuid ümber vaatama.

Kuid mida suuremaks kasvas võlg, seda raskemaks muutusid läbirääkimised. Peagi polnud enam ükski pank või investor nõus pagariäriga koostööd tegema.

Assi selgitas, et ettevõte sisuliselt ei saanudki uues hoones täies mahus tootmisega alustada, kui juba pagarikoda sulgeda tuli. 21 inimest kaotas töö. 2016. aastal, vaid kaks aastat pärast hoone ehitamist oli firma omanik sunnitud kohtusse viima pankrotitaotluse. Selleks ajaks oli võlg kokku 2,9 miljonit eurot.