Miks ei pöördu vägivaldse suhte ohvrid politseisse? Näiteks selles juhtumis ähvardas jõhkrutseja elukaaslase ära tappa, kui too peaks julgema abi otsida.
Mees peksis naise jõhkralt läbi ja ähvardas ta tappa, kui politseist abi otsib (2)
/nginx/o/2018/08/01/11147105t1h7899.jpg)
15. aprill 2018, 18:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
4. novembril kell 14.45 ründas joobes 39aastane Jevgeni Pärnu kortermajas elukaaslast, lõi talle lahtise käega vastu põske ja seejärel rusikaga korduvalt näkku. Pärast seda rebis mees elukaaslasel rõivad katki ja tõmbas ta juustest pikali maha. Maas lebavat naist peksis ta jala ja kätega, sealhulgas näkku, süüdistuse järgi kokku kaheksa korda.
Rünnaku järel võttis Jevgeni naise telefoni ja lõhkus selle. Seejärel ähvardas vägivaldne mees elukaaslase ära tappa, kui too peaks peksmise pärast politseisse pöörduma.
"See juhtum vägivaldsest peresuhtest jõudis meieni tänu kõrvalseisja abile,“ selgitas prokurör Eliisa Sommer. „Peame tänama naabrit, kes andis kannatada saanud naisele telefoni, millega abi kutsuda.“
Jevgeni jõudis Pärnu maakohtu ette 23. märtsil. Lääne ringkonnaprokuratuur süüdistas teda kehalises väärkohtlemises ja ähvardamises.
Kokkuleppemenetluses mõisteti Jevgenile aasta ja kuus kuud vangistust, mida ta ei pea kandma minema, kui sama pika katseaja jooksul järgmist kuritegu toime ei pane. Samuti tuleb Jevgenil tasuda menetluskulu 870 eurot.
Sommer nentis, et kriminaalhooldaja kontrolli all ei tohi süüdimõistetu alkoholi tarvitada. „Koos kriminaalhooldaja kontrolliga tähendab see elumuutust, mille eesmärk on peale alkoholi hoiduda edaspidi ka enesekontrolli kaotamisest,“ ütles ta.