Häirekeskuse tehnoloogia areng võimaldab abivajajani jõuda sootuks ise abi kutsumata. Tänu mobiilsele positsioneeringule suudetakse helistaja asukoht kindlaks teha juhul, kui hätta sattunu seda öelda ei oska.
Uus tehnoloogia tõhustab häirekeskuse tööd
Häirekeskuse Lääne keskuse juht Küllike Uzjukin sõnas, et eriti hästi tuleb täpse positsioonimise kasutegur välja hajaasustusega piirkondades. Näiteks Pärnumaal sai hädasolija kiiremini abi just tänu positsioonimisele.
Hädaabinumbril 112 anti teada Pärnust Viljandisse sõitvast inimesest, kellel tekkis sõidu ajal raske terviserike. Asukoha kohta oskas helistaja öelda vaid seda, et on teel Viljandisse ja on juba jõudnud Kilingi-Nõmmest läbi sõita. Päästekorraldaja määras asupaigaks GPS-koordinaatide põhjal Tartu–Viljandi–Kilingi-Nõmme maantee 112. kilomeetri, mis võimaldas kohale saata lähima vaba kiirabibrigaadi. Kilingi-Nõmme kiirabibrigaad jõudis õnnetuskohale kümne minutiga. Leesment lausus, et juhul kui poleks õnnestunud täpsemalt positsioonida, tulnuks kiirabil välja sõita kaugemalt ja kulutada aega abivajaja leidmiseks. Androidi operatsioonisüsteemiga telefonilt helistaja asukohta saab häirekeskus tuvastada 2016. aasta suvest, sellest kevadest iPhone’ide oma.
Uudne lahendus on veel eCalli teenus. Õnnetuse korral aktiveerub eCall automaatselt sõidukisiseste andurite (näiteks turvapatjade avanemine) kaudu, aga õnnetusest saab SOS-nupule vajutadeski teada anda. Uzjukin märkis automaatse käivituse eelisena seda, et häirekeskus saab teate õnnetusest ka siis, kui sõidukis viibivad inimesed ei ole võimelised juhtunust teatama ja pealtnägijaid ei leidu.
Euroopas on kohustuslik paigaldada eCall-seadmed kõikidele uutele sõidukitele, mida müüakse 31. märtsist 2018. Praegu ei ole Pärnumaal veel ühtegi näidet eCalli rakendamise kohta.
Uzjukini teatel oli päästekorraldajate töös eelmise aasta oktoobris muudatus: enam ei võeta vastu vaid enda regioonist tulnud kõnesid. Sellega saavad piirkonnad, kust hädaabikõnesid tuleb vähem, aidata suurema koormusega paiku.