Ajalooklubi hooaeg lõpeb laste küüditamise teemaga

PP
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lihula mõis.
Lihula mõis. Foto: Silvia Paluoja

Lihula ajalooklubi lõpetab hooaja 6. mail karmi teemaga: laste küüditamine 1941. aastal. Ettekande Lihula mõisas teeb Memento juhatuse liige Peep Varju.

Balti riike hävitama hakanud punavõim saatis 14. juunil 1941 Eestist välja üle 10 000 inimese, peredest lahutatud mehed hukkusid enamasti Venemaa vangilaagrites.

Peagi kümnendat tegevusaastat tähistava ajalooklubi eestvedaja on Lihula linna aukodanik Mati Mandel, kelle sõnade kohaselt on tänavune loengute sari pühendatud koduriigi juubelile ja käsitletakse Eesti ajalugu läbi kahe sajandi. Ürituste korraldamisel teeb klubi koostööd Vana-Läänemaa ajaloo seltsi ja mitte­tulundusühinguga Keskaegne Lihula.

“Mina tunnen alati, et ajalooklubi on nagu suur sõprade kokkusaamine, kuhu tulevad inimesed Virtsust Haapsaluni ja mujaltki. Mati Mandel otsib lektorid ja vallavalitsus toetab meid veidi ja kingime neile tänuks Vana-Läänemaa seltsi välja antud raamatuid, mida poodides ei ole,” rääkis Larissa Mandel, kes ajaloo­klubisse kuulunud asutamisest peale.

Suvel Lihula kultuuri­päevade ajal korraldab klubi ekskursiooni Läänemaa kultuurilooliste suurkujude sünni-, elu- ja matmispaikadesse. “EV 100” loengusari jätkub septembrist.

“Meie eesmärk on Läänemaa ajaloo propageerimine, oleme Keskaegse Lihula liikmed, aga kõigis ettevõtmistes on väga palju vabatahtlikku, missioonitööd. Soov on, et üritustel käiks rahvast nii-öelda uuelt Pärnumaaltki,” ütles Mati Mandel.

Ajalooklubi käib koos Lääneranna valla keskuses Lihula mõisas, viimati kõneldi seal Lihula ja Läänemaa suurkujudest, kelle hulgas Pärnumaale aupaistet lisanud kirjanik Karl Ristikivi ja maadluskuulsus Kristjan Palusalu.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles