Tegevusjuhendaja kui suurpere ema

Karl Hütt
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu ­haigla päevakeskuses asub moodne jõusaal, kus kliendid treenivad. Tegevusjuhendaja Kadri Mel­nits käib igal võimalusel spordisaalis palli mängimas.
Pärnu ­haigla päevakeskuses asub moodne jõusaal, kus kliendid treenivad. Tegevusjuhendaja Kadri Mel­nits käib igal võimalusel spordisaalis palli mängimas. Foto: Urmas Luik

Tegevusjuhendaja ameti puhul on oluline hoolealuseid kiita ja julgustada, et anda neile juurde enesekindlust. Tähtis on inimesi mõista ja nendega ühine keel leida. Kuigi töö on tegijaile vaimselt raske, korvavad selle klientide ehedad emotsioonid ja tänutunne.

Kadri Melnits: Oleme kui eesrindesõdurid

Pärnu haigla psühhiaatriakliiniku päevakeskuse tegevusjuhendaja Kadri Melnits lausus, et tegevusjuhendajate töö puhul on tähtis kliente tegevusse kaasata.

“Kui meie, tegevusjuhendajad, oleme nagu eesrindesõdurid, kes on täis indu ja tahet, siis tänu sellele saame kliente tegevusse kaasata,” kinnitas Melnits. Tema väitel igavust karta ei ole, sest toimub kokandus- ja käsitööring, õues kasvatatakse toidutaimi. “Suvel võtame oma tomati ja kurgi – see on nii äge.”

Tegevusjuhendajad peavad olema multitalendid. “Teeme kõiki asju: kellelgi kindlat ülesannet ei ole,” täpsustas Melnits, kes on õppinud kokaks-kondiitriks, õmblejaks, rätsepaks, huvijuhiks ja nüüd tudeerib Tartu ülikooli Pärnu kolledžis sotsiaaltööd.

Kõige raskemaks peab ta klientide motiveerimist. “Kui nad käsitöötuppa ei tule, siis ma toon tavaliselt selle nende juurde,” lausus Melnits, kuidas ta hoolealuseid midagi tegema innustab.

Kaks aastat on käidud puuetega inimeste laulupeol Viljandis. “Mul oli unistus laulupeol laulda ja nüüd ma täitsin selle, küll natuke väiksemas mastaabis,” rääkis Melnits.

Erika Sildjõe: Tunnen, et olen nagu Mary Poppins

MTÜ Maarjakodu tegevusjuhendaja Erika Sildjõe on kaheksale hoolt vajavale inimesele lapsehoidja eest.
MTÜ Maarjakodu tegevusjuhendaja Erika Sildjõe on kaheksale hoolt vajavale inimesele lapsehoidja eest. Foto: Urmas Luik

MTÜ Maarjakodu tegevusjuhendaja Erika Sildjõe tegeleb intellektipuudega klientidega, kes vajavad ööpäevast hoolt.

Tema tööpäev algab kell 16.30, kõigepealt tuleb valmistada kaheksale inimesele õhtusöök. “Meie kliendid on abivalmid ja aitavad võimete piires kaasa, näiteks koorivad kartuleid,” ütles Sildjõe. Pärast õhtusööki koristatakse laud ja võetakse ette mõni tegevus nagu joonistamine või käsitöö.

Tegevusjuhendaja ülesanne on klientide tegevust suunata, ­aidata ja anda positiivset tagasisidet. Päeva lõpetavad hügieenitoimingud, kus juhendajad peavad samuti abiks olema. “See on nagu suurpere ema roll,” lausus Sildjõe. Näiteks vajab osa abi ­pesemisel või habet ajades.

Maarjakodu asukatel hoitakse silma peal 24 tundi. “Ei ole veel juhtunud, et keegi keset ööd minema kõnnib, aga valve peab olema,” nentis Sildjõe.

Tegevusjuhendaja hommik algab kell kuus. Vajaduse korral tuleb kütta ahju, valmistada hommikusöök, anda rohud. Vahetus saab läbi 8.30, kui tööle tuleb päevane juhendaja.

Tegevusjuhendaja tööd iseloomustab Sildjõe kui vaimselt rasket. “Sa pead leidma aega kõigile klientidele,” seletas ta.

Sildjõe on seda ametit pidanud umbes aasta. “Alguses tulin haigeks jäänud töötaja asemel paariks päevaks, siis suvel pikemalt puhkuseasendajaks ja sügisest jäingi siia,” kõneles ta. Kõige positiivsem selle töö puhul on vahetu tagasiside.

“Ma tunnen, et olen nagu Mary Poppins: ühele panen plaastrit, teisele teen kalli,” tõi Sildjõe näite.

Marika Altküla: Siht on inimene tööle saada

MTÜ Aktiviseerimiskeskus Tuleviku kaitstud töö teenusejuht Marika Altküla ja metallitööd tegev Kardo esitlevad barbecue-grilli, mida valmistavad kohapeal töökojas vanadest veeboileritest.
MTÜ Aktiviseerimiskeskus Tuleviku kaitstud töö teenusejuht Marika Altküla ja metallitööd tegev Kardo esitlevad barbecue-grilli, mida valmistavad kohapeal töökojas vanadest veeboileritest. Foto: Urmas Luik

MTÜ Aktiviseerimiskeskus Tuleviku kaitstud töö teenusejuhi Marika Altküla peamised üles­anded on kliente juhendada, nendega suhelda ja luua tööharjumus. “Mõni ei saa sellest aru, et tööl käia on tähtis, ega võta seda kui kohustust,” selgitas ta.

Altküla täpsustas, et sealsed kliendid on väiksema erivajadusega kui hoolekandeasutuste omad. “Siin käibki töötegemine, lihtsalt kohandatud tingimustes,” avaldas ta. Peamiselt tehakse metalli-, heakorratöid ja käsitööd. Kohapeal on töökoda, kus valmistatakse näiteks vanadest soojaveeboileritest grille ja restaureeritakse vanu jalgrattaid. Käsitöötoas vanadest ajalehtedest korve ja kaltsuvaipu, tooteid müüakse kaupluses ja laatadel.

“Praegu käib väljas küttepuude valmistamine ja pakendamine linna vähekindlustatud peredele,” põhjendas Altküla õuest kostvat müra.

Teenusejuhi teatel on nende eesmärk suunata ja aidata inimest nii palju, et ta jõuaks avatud tööjõuturule. “Siht on see, et inimene töötab väljaspool meie teenust töölepingu alusel kindlas ettevõttes,” ütles Altküla.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles