Minister Simson allkirjastas maakondliku ühistranspordi piletihinnamääruse (11)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Mailiis Ollino / Pärnu Postimees

Majandusminister Kadri Simson allkirjastas määruse, mis lubab ühistranspordikeskustel valida, kas jätkata juulist praegu kehtiva piletisüsteemiga või hinda langetada kuni tasuta piletini välja. Ministri valimislubadus oli tasuta bussisõit kõigil riigi poolt doteeritud liinidel.

«Oleme ette näinud kõikidele kohalikele ühistranspordikeskustele rahalisi vahendeid mahus, mis katab ära möödunud aasta dotatsiooni ja piletitulu kogusumma. Seega on keskustel olemas vahendid tasuta sõidu rakendamiseks,» teatas majandus- ja taristuminister Kadri Simson pressiteate vahendusel.

Simsoni sõnul on uue määrusega paika pandud kõrgeim võimalik piletihind, kuid maakondlikel ühistranspordikeskustel on võimalus jätkata senise süsteemiga ehk küsida sõidu eest endiselt tasu.

Simsoni sõnul sündis taoline otsus koostöös Maanteeameti ja ühistranspordikeskustega, kellega suheldes jäi kõlama, et leidub keskusi, kes soovivad jätkata tänase süsteemiga.

«Kui algselt oli spekulatsioon, et minister kehtestab nullhinna, siis seda see määrus ei tee.» Majandusminister Kadri Simson

Edasine tegevuskava näeb välja nii, et maanteeamet koordineeritult ühistranspordikeskusega koostab kõigis maakondades uue hinnapoliitika.

Pärnumaa läheb osaliselt tasuta ühistranspordile üle

«Meie lähme üle osaliselt tasuta bussisõidule,» rääkis Pärnumaa ühistranspordikeskuse juhataja Andrus Kärpuk. Pärnumaal loodetakse, et täna Kadri Simosoni poolt allkirjastatud määrusele saab lõpuks teoks linna- ja maakonnaliinide ühtne piletisüsteem, millega on nõus kõik Pärnumaa omavalitsused.

«Piletid kehtivad nii linna- kui ka maakonnaliinidel ja soodustused on samasugused. Ehk õpilased pensionärid ja puuetega inimesed saavad tasuta sõita, ülejäänutel on senisest kordades soodsam perioodipiletihind ja seda saab kasutada ükskõik millises maakonna- või linnaliini bussis,» selgitas Kärpuk.

Ta lisas, et  konkreetsed hinnad sõltuvad maanteeameti peadirektori otsusest, sest ministri määrus paneb paika vaid piirhinnad. «Me peame veel  hulka tööd tegema, et maanteeametiga jõuda  ühisele seisukohale,» rääkis keskuse juht.

Ohtrad kiidusõnad ministri aadressil

Kärpuk ei osanud öelda, kas majandusministri lubatud lisaraha liinivõrgu tihendamiseks nende vajadusi katab, sest esiteks pole nad oma kalkulatsioone veel teinud ja teiseks on määruses kirjas vaid lisaraha üldsumma 3,3 miljonit eurot, kuid selle jaotust ei ole veel maakonna kaupa lahti kirjutatud. Kärpuki sõnul on kindlasti aga nende maakonnas vaja liinivõrku tihendada, sest piletihindade oluline langus «paneb bussid rahvast täis, eriti just tiheasustuspiirkondades».

Kadri Simsoni meelemuutust tasuta ühistranspordi osas Kärpuk kiidab. «Suur tänu ministrile, et  ühistranspordi teema on üldse päevakorrale võtnud. Kui kardetakse kaotada, siis jäetakse paljud suured asjad üldse tegemata, aga minister ei kartnud teha otsust, mille suhtes ta algselt oli teisel seisukohal,» lisas Kärpuk. Tema sõnul näitab määrus, et eri seisukohti on kuulatud ja arvestatud.

«Ei saa öelda, et minister oleks kaotanud sellist määrust vastu võttes. Meie arvates on ta võitnud.»  Pärnumaa ühistranspordikeskuse juhataja Andrus Kärpuk.

Harjumaa ühistranspordikeskuse juhi Vello Jõgisoo sõnul sõltub tasuta bussisõidu tulek Harjumaale ühistranspordikeskuse omanike ehk omavalitsuste otsusest ja seda ei langetata enne 9. maid. Jõgisoo sõnul on tema enda isiklik arvamus, et riigi poolt pakutud summa eest ei ole võimalik tasuta ühistransporti teha. «Selleks on rohkem raha vaja,» kinnitas ta.

Vallad ei oska midagi arvata

«Nüüd on pall meie käes ja kõige pealt tahaks oma liikmete ehk valdadega läbi rääkida, mida nemad arvavad,» ütles Jõgevamaa Ühistranspordikeskuse juhataja Heldur Lääne.

Lääne sõnul on tasuta bussisõidu teema olnud nii heitlik, siis kohalikud vallajuhid pole seda seni tõsiselt võtnud. «Nüüd on see aeg käes ja see otsus tuleb teha,» tõdes ta. «Te eeldate kas ei- või jaa-vastust, aga ma ei ole kummaski kindel,» lisas ta.

Lääne võib eeldada, et tasuta bussisõidu tulles teatud liinidel võib reisijate arv kasvada ja seda arvesse võttes taotleti ka lisaraha liinivõrgu tihendamiseks. «Meie pikkadel lohisevatel liinidel inimesed ilmselt rohkem sõitma ei hakka, aga nö linna ja külamagalate vahel võib see liiklus tihedamaks minna,» sõnas Lääne.

Milliseid liine oleks vaja muuta selgub aasta teises pooles. «Ma arvan, et 1. juuliks ei saa keegi liinid tihendamisega hakkama. Kõige pealt tuleb 1. juuliks hinnaasi teha selgeks, siis saab hakata vaatama, mis sammud on järgmiseks vajalikud,» oli ta veendunud.

Lääne sõnul oleks võinud minister määruse varem allkirjastada, et ühistranspordi keskustel oleks jäänud rohkem aega nö atra seada. «Ma ei saa öelda, et see (otsustamise jätmine kohalikule tasemele – toim) ei meeldi, aga  eelnev aeg seda ju suures osas välistati ja sellepärast ongi praegu ootamatu olukord,» sõnas Lääne. «Ma eeldasin suure tõenäosusega, et meile öeldakse ette, kuidas tuleb käituda,» lisas Jõgeva keskuse juht.

Lisaraha liinivõrgu tihendamiseks

Lisaks tasuta sõidu rakendamiseks mõeldud vahenditele eraldab riik kohalikele keskustele raha ka liinide tihendamiseks ja see raha on ette nähtud kõigile, sõltumata sellest, kas piirkond rakendab tasuta sõitu või mitte.

«Meie eesmärk on endiselt tuua maapiirkondadesse tasuta sõit, kuid on loomulik, et kuulame kohalike keskuste soove. Tasuta sõidust loobumist peavad ühistranspordikeskused Maanteeametile põhjendama. Sellisel juhul on neil võimalus jätkata tänase hinnaga või soovi korral hinda alandada. See saab olema kohalike enda otsus. Rõhutan, et liinitihenduse raha on olemas kõigile ja seda suuremas mahus, kui on näiteks viimasel kümnel aastal piirkondadele liinide arendamiseks eraldatud,» lisas Simson.

Kommentaarid (11)
Copy
Tagasi üles