Mida teha värske räimega? Praadida!

Pärnu Japsi kaile kogunes kalasadamate päeval nii palju huvilisi, et värske räim sai kiirelt läbi müüdud ja nii mõnigi kalasõber pidi samal hommikul püütud räime järele hoopis turule minema. Foto: Urmas Luik

Maa Elu käis avatud kalasadamate päeval otse paadist värsket räime otsimas ja uuris, mida head Eesti rahvuskalast valmistada.

Toomas Armulik, avatud kalasadamate päeva korraldaja:

Kala söön hea meelega ja värske räim meeldib mulle väga. Just praetult. Võib ju igasuguseid retsepte välja nuputada, aga kui ikka värske räim käes, siis prae ära ja midagi muud polegi vaja teha.

Tegelikult meeldib mulle praetud tint veelgi rohkem. Kui viitsid, võib tinti munas ja jahus paneerida ning siis pannile panna, aga võib ka niisama praadida. Sel aastal ma esimest korda kuivatan tinti. Hoidsin kaks päeva kõva soola all, siis panin räästaalused täis. Näis, kuidas õnnestub.

Tihtipeale räägitakse, et kalale tuleb väärtust lisada, eks ta nii olegi, aga kui saab hankida täiesti värsket kala, siis selle suurim väärtus ongi värskus. Mäletate, mida öeldi „Meistris ja Margaritas”: ei ole olemas teise värskuskategooria kala, on kas värske kala või roiskunud kala.

Seega, värske räim ja tint otse pannile, nii saab parima toidu.

Hanno Kask, kalaraamatute autor:

Räimest ei saa midagi halba teha, saab ainult häid asju. Klassika on praetud räim, samuti suitsutatud, soolatud ja marineeritud räim. On variatsioone, kuidas praadida või marineerida, aga tehke nii, nagu maitseb, just see ongi hea. Põhiline on, et koka hing oleks sees – räime tuleb praadida hea tujuga.

Ja retseptidest ei tohi kinni pidada. Kes retseptist kinni peab, mingu ehitajaks, nemad peavad projektist kinni pidama. Roas peavad koka käed ja hing sees olema.

Mina praen räime: algul paneerin, soola ei pane. Ei suitsutamisel ega praadimisel ma räimele soola ei lisa. Kilu, räim ja lest on kalad, millele pannakse soola pärast kuumtöötlemist. Mina arvan nii.

Siin üritusel paneerin räime riivsaiaga, päikesekuivatatud tomati tükid on riivsaia sees, natuke münti ka. Kodus soovitan paneerida räime ning praadida või ja õli segus – väga hea tuleb. Räimel peab jälgima, et praadida tuleb hästi vähe, üle praadida ei tohi.

Kalev Kaljuste, Pärnu linnavolikogu liige:

Söön meelsasti kõiki Eesti kalu. Olen harrastuspüüdja, püüan palju vimba ja ahvenat. Räime söön pigem praetult. Tulimegi perega siia Pärnu Japsi kaile räime ostma, aga otsas on juba, ehk saab järgmisest paadist. Kui õnnestub räime saada, siis ostsin just suitsuahju ja proovin räime selles teha. Abikaasa kindlasti praeb ka.

Eestlane on mugavaks läinud ning sööb rohkem lõhet ja forelli, aga vähemalt nüüd kevadel tasub kindlasti ka räime teha.

Tarmo Tamm, maaeluminister:

Mul on siit plaanis värsket räime osta. Minu meelest on kõige parem viis värsket räime teha praadimine. Nii saab tõeliselt maitsva toidu. Muidugi ei unusta ma oma kassi.

Mu kadunud ema tegi praetud räime munakastmega, seda meenutan siiani väga hea sõnaga.

Kevadel on üks mu suuri lemmikud suitsulatikas. Kahju, et eestlased seda kala nii vähe tarbivad. Käisin hiljuti Peipsi ääres ühe kaluri juures, kes rääkis, et väga palju latikat viiakse Eestist välja külmutatud kujul.

Vladislav Koržets, kalatoitude ekspert:

Väga hea on praetud ja seejärel marineeritud räim. Aga kui on värske räim võtta, siis loomulikult on ka niisama praetud räim superhea, sellele lihtsalt pole midagi vastu vaielda.

Siin üritusel pakume marineeritud räime hapukoore-sinepikastmes – hirmsa tuhinaga läksid need, söödi kõik ära. Kõigepealt panime räime äädikavette, seal toimus keemiline küpsemine ehk peenemalt öeldes valkude denaturatsioon. Seejärel paneme marinaadi peale, kust kala saab oma hea maitse.