Perearst: Vaktsineerimishirmu tekitavad vastusteta küsimused Vaktsineerimisvastane: Usun, et vaktsiin on mürk!

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Pärnu perearstikeskuse perearsti Sirje Uueküla ­sõnutsi on arsti roll ­jagada kõhklevale lapsevanemale vaktsiinide kohta korrektset infot, ­olla paindlik ja vajaduse korral anda aega järele mõelda.

FOTO: Mailiis Ollino

  • Langenud on just leetrite, mumpsi ja punetiste vastu vaktsineeritute arv.

Viimastel aastatel on kasvanud Eestis vaktsineerimisest keelduvate lastevanemate ja kaitseta jäävate laste arv. Nii Pärnumaalgi. Vaktsineerimise hõlmatuse näitajad on suures osas alla WHO (maailma tervise organisatsioon) soovituslikku taset.

Kaheaastaste laste hulgas on vaktsineerituse protsent madal leetrite, mumpsi ja punetiste ning B-hepatiidi puhul. Möödunud aasta seisuga oli Pärnumaal nende haiguste vastu kaitsepoogitud ligikaudu 91 protsenti lastest. Arves­tades WHO soovituslikku taset ehk 95 protsenti, ei ole soovitav tase haiguste leviku peatamiseks saavutatud.

Kuivõrd paari aastaga on vaktsineerimise hõlmatuse numbrid Pärnumaal püsinud enam-vähem samal tasemel, on langenud just leetrite, mumpsi ja punetiste vastu vaktsineeritute arv. See on MMR-kolmikvaktsiin, mida seostatakse autismiga.

Pärnu perearstikeskuses on mulluste andmete põhjal kuni kaheaastaste laste üldine vaktsineeritus 92 protsenti, mis jääb alla soovitusliku taseme. Keskuse perearst Sirje Uueküla nentis, et sagedasemad põhjused, millega lapsevanemad keeldumist selgitavad, on hirm kõrvaltoimete ees, arvatakse, et parem on haigus läbi põdeda. Samuti levib arusaam, et vaktsineerimine on ravimifirmade äri või pole mõtet kaitsesüste teha nende haiguste vastu, mida Eestis ei esine. Vahel tähendab keeldumine aga seda, et soovitakse vaktsineerimisega alustada hiljem, kui laps on suurem.

Edasi lugemiseks:

Oled juba tellija? LOGI SISSEvõi

Maksetingimustega tutvumiseks mine www.zlick.it/kkk

Tagasi üles