Kaamerad tööpostil: kullipilk või turvatunne?

Annika Kuusik
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Steffani pitsarestoranis kasutatakse kaameraid eelkõige turvalisuse tagamiseks. Tihti on need abiks just teenindajatele endile klientidega tekkinud arusaamatuste lahendamiseks.
Steffani pitsarestoranis kasutatakse kaameraid eelkõige turvalisuse tagamiseks. Tihti on need abiks just teenindajatele endile klientidega tekkinud arusaamatuste lahendamiseks. Foto: Urmas Luik

Videokaameraid kasutavad ettevõtted üldjuhul turvalisuse tagamiseks kohtades, kus võib tekkida vajadus kontrollida, mis ja miks toimus. Kuid tööandjad võivad tunda kiusatust läbi kaamerasilma personali kontrollida. Kas ja millistel juhtudel on see õigustatud?

Tööinspektsioonil on tulnud tänavu menetleda 11 korral kaamerate ­kasutamist. Ameti nõustamisjurist Kair­e Saarep rääkis, et üldiselt pöörduvad kaameratega seotud küsimustega nende poole töötajad. Sagedasti siis, kui nad tunnevad, et tööandja jälgib ülesannete täitmist, või aparaadid asuvad puhkeruumis.

“Näiteks on olnud juhus, kus tööandja jälgib kaamerast tualeti kasutamisele kuluvat aega ja arvestab selle tööajast maha,” ütles Saarep. Ta toob veel suure hulga näiteid, mille tõttu inspektsiooni poole on pöördutud: tööandja on kaamerapildist näinud, et töötajad vestlevad, helistanud ja teinud selle kohta märkuse. Samuti jälgitakse ametikohale tuleku ja mineku aega.

Saarep märkis, et leidub juhtumeidki, kui tööandjad ei ole alluvaid jälgimisseadmete paigaldamisest teavitanud – ametiskäijad on need ise avastanud.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles