Eestis töötavad 18 suursaadikut külastavad täna ja homme suvetuuri raames Pärnumaa ettevõtteid ja Kihnut, et tutvuda saare kultuuripärandiga.
Suursaadikud tuuritavad Pärnumaal
15. mai 2018, 15:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Välisministeeriumi riikliku protokolli osakonna peadirektori Lauri Bambuse sõnade kohaselt korraldatakse igal suvel Eestis töötavatele saadikutele suvetuur mõnes maakonnas.
„Viimane kord olime Pärnus ja Kihnus kümme aastat tagasi, mistõttu otsustasime, et miks mitte tuua saadikud uuesti ja Eesti 100 aastapäeva tähistamise raames Pärnusse, mis peale suvepealinna on Eesti Vabariigi sünnilinn,” selgitas Bambus. “Ja kahtlemata on suurepärane võimalus näha Pärnut päikeselisena ja nii, nagu ta suvel on. Ja külastada ettevõtteid, mis on väikesed maailma mastaabis, aga näiteks Wendre on suur kohalikul tasandil ja maailmaski juba tuntud.“
Ettevõtete kõrval väisavad diplomaadid Kihnut. “Tõepoolest, mõni saadik on seal küll käinud, aga ma tunnistan, et Kihnu, mis on teada-tuntud oma UNESCO kultuuripärandi poolest, on traditsioonidelt paljudele eksootiline ja tundmatu. Seepärast läheme kaeme oma silmaga järele, kuidas elu seal käib. Meile on lubatud nii tantsu kui kohalikku toiduelamust, nii et kahtlemata tuleb väga huvitav reis,” rääkis Bambus.
Kuna enne Pärnu jõudmist olid suursaadikud tutvunud Jaanihanso siidritaluga, jagus neil kiidusõnu nii kohalikule siidrile kui eestlaste üldisele ettevõtlikusele.
Prantsuse suursaadikule Claudia Delmas-Schererile avaldas muljet Jaanihanso siidrimaja ja tema arvates on siidritootmine väga hea viis tugevdada kahe riigi vahelisi sidemeid. “See siidrimaja kasutab tehnoloogiat, mis pärineb Prantsusmaalt. Samuti tarvitavad nad kohalikke saadusi – see on prantslastele ülioluline tootmispõhimõte. Siidrid, mida me maitsesime, olid väga head ja need võivad huvi pakkuda väga paljudele Prantsuse klientidele, kuna prantslased on harjunud siidrit jooma, kuid soovivad tihtipeale proovida midagi originaalset. Miks mitte Prantsuse meetodil toodetavat Eesti siidrit,” rääkis Delmas-Scherer.
Iiri suursaadiku Frank Floodi arvetes võiks Eesti kuuluda täiesti kindlalt siidrimaade hulka. “Ma olen neli aastat Eestis olnud ja mõistnud, et kui eestlased pühenduvad mingile eesmärgile, suudavad nad kõike. Eestit kutsutakse küll e-riigiks, aga minule on ta üllatuste Eesti (Surprise Estonia). Olen jätkuvalt üllatunud eestlaste leidlikkuse ja selle üle, kui kõrge kvaliteediga tooteid Eestis tehakse, olenemata kaubaartiklist,” kõneles Flood. Jaanihanso omanikuga vesteldes selgus, et siidritootja on ühenduses kolleegiga Iiri lõunaosast Fuenbarrast: vahetatakse teadmisi ja koostöö aitab edasi mõlemat. “Saime kingituseks mõne pudeli siidrit kaasa ja kui me kodus neid maitseme, tuletame meelde toredat aega Pärnumaal,“ lõpetas Flood.
Rootsi suursaadik on küll juba varem külastanud Pärnut ja Ruhnut seoses rannarootslaste kultuuriga. “Ma tean, et enne teist ilmasõda sõitis aurik suviti Stockholmist Pärnu. Nüüd jõuab Rootsist Pärnumaale investeeringuidki ja mul tuleb väga huvitav Wendre külastus. (AS Wendre omanik on rootsieestlane Peter Hunt, toim.)
Gruusia suursaadik Tea Akhvlediani, kes Pärnus juba mitmendat korda, kinnitas, et tuleb siia alati rõõmuga. “Väga huvitav oli kohtumine Pärnu linnapeaga, kes rääkis linna arengut puudutavatest ülesannetest, mis teie ees seisavad. Eriti kontekstis, kus veel mitu Euroopa riiki tähistab samal ajal Eestiga oma 100 aasta juubelit,” rääkis Akhvlediani. “Olen uhke meie koostöö üle Pärnuga, suvel esinevad siin muusikafestivali raames kuulsad Gruusia muusikud ja meil on Pärnus alati olnud Gruusia õhtu.”