Läinud sajandil, 1968. aastal veeres Virtsu–Rapla kitsarööpmelisel raudteel pidulikult viimane rong. 50 aasta möödumist raudteeühenduse lõpust tähistasid umbes 150 raudtee-entusiasti ja muidu huvilist matkaga kunagisi rongijaamu pidi marsruudil Virtsu–Karuse–Tuudi–Lihula–Rootsi–Rumba–Vigala–Märjamaa.
Tellijale
Nostalgiline matk raudteel, kus viimane vedur andis vilet pool sajandit tagasi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Virtsu
Virtsu kitsarööpmeline raudtee oli raudteelaste poolest valdavalt eestikeelne. Nõukogude võimu ajal tõusis päevakorda teema, miks on küladesse vaja nii uhkeid raudteehooneid. Raudteetöölistele oli Virtsus algul neli elamut. Sõjaajal neist üks hävis, teises tegutses puhkemaja, kuhu müüdi tuusikuid, ja kolmandas leidis koha ilmajaam. Kõige alevipoolsemas hoones kasvas üles teetöölise Sulev Mõniste poeg Jüri, kes oma perega elab seal tänini.