/nginx/o/2018/06/07/7887826t1hbe06.jpg)
Hoolimata ühistranspordi tulevase korralduse vastu tuntavast suurest avalikust huvist ei võimalda maanteeameti asutusesisese kasutamise piiranguga vastuskiri Tallinna ametnike argumentidesse süveneda. Pärnumaa ühistranspordikeskus (PÜTK) peab nüüd kohalike omavalitsustega maha istuma ja pead murdma, kuidas edasi minna.
Nörritab majandus- ja taristuministri Kadri Simsoni haldusalas tegutseva maanteeameti paindumatus. Miks nad pealinnas arvavad, et teavad kõige paremini, mis Pärnumaa inimestele on hea? Miks surutakse maha kohalikku isemõtlemist ja -otsustamist. Kas sellise käitumismalli juurutaja on Keskerakond, mis aina tsentraliseeriks ja koondaks otsuste langetamise Tallinna?
PÜTKi ettepanekud maanteeametile ei ole õhust võetud, vaid kõigi Pärnumaa omavalitsuste mõttetöö vili. Teadupoolest on ettepanekute alus memorandum ühtsest piletihindade ja sõidusoodustuste süsteemist Pärnu linna ja maakonna avalikel bussiliinidel 1. juulist 2018.
Kohalike omavalitsuste koostöös on paika pandud Pärnu linna ja naaberomavalitsusi ühendav ühistranspordi süsteem, mis lähtub elanike vajadustest ja arvestab elu- ja töökohtade vahelise liikluse optimeerimist. Integreeritud ühistransport tähendab mugavat ümberistumist, koordineeritud sõiduplaane ja ühtset piletisüsteemi.
Maanteeameti vastupõtkimine pole õigustatud.
Oluline on seegi, et pärnumaalaste ettepanekud arvestavad Euroopa Liidu transpordipoliitika põhimõtet “kasutaja maksab”, kasvatamaks tulusid ja tagamaks transpordisektorisse tehtavate investeeringute rahastus.
Maanteeameti vastuseis ähvardab lüüa uppi mõnegi arengukava ühistransporti puudutava osa. Näiteks “Transpordi arengukava 2014–2020”, arengustrateegia “Pärnumaa 2030+” ja “Pärnu linna arengukava aastani 2025”.
Seega pole maanteeameti vastupõtkimine õigustatud. Igal juhul on hea nõu praegu kallis. Majandus- ja taristuminister võiks Pärnumaa soovidele vastu tulla ja ühtlasi maanteeameti liistule tõmmata.