Kalev Vilgats: Häbi hakkab

Jakobsoni pargi peenardest kadusid roosid juba möödunud aastal. Tänavu pole pilt parem. Foto: Urmas Luik

Üks sõber ütles kord, et Pärnus pole šerifit elik peremeest. Ühissõiduki aknast vaadates tundub, et silmariivavat on linnas vähe, seegi on võõraste silmapaaride eest oskuslikult peidetud. Pruugib ninapidi lähemale minna, kui selgub, et hädasti oleks vaja šerifit.

Hiljutisel Grillfestil hakkas häbi ­linna ja kaaslinlaste pärast. Vallikääru aasal toimuvate ürituste ajal jalutavad läbi Jakobsoni pargi sajad inimesed. Viimati avanenud pilt oli nukker. Kunagiste lainekujuliselt kujundatud roosipeenarde piirdekivid on kohati laiali vajunud ja osa istikuid varastatud. Just varastatud, sest külm jätaks vähemalt juurekontsud mulda.

Pergola tehnilisest olukorrast ei saa aru tänu vohavale rohelusele, kuid tähelepanelik silm märkab, et osa põiklaudu on läbi mädanenud või lapiti kukkunud. Skulptori kujundatud teokarbikujuliste pinklaudade puitosad on samuti kohati oma aja ära elanud, vajavad hädasti väljavahetamist ja värvivärskendust. Pargi okaspuudes on näha kuivanud oksi, mis pilku riivavad. Seda kõike kesklinnas!

Hiljutisel Grillfestil hakkas häbi linna ja kaaslinlaste pärast.

Kaks reedet tagasi said inimesed helistada Vikerraadio saatesse ja avaldada arvamust randade valmisoleku kohta suveks. Häbi hakkas, kuidas helistajad üksteise võidu kritiseerisid Pärnu plaaži. Isegi saatejuht oli hämmingus ja ütles: “Pärnu linnapea Romek Kosenkranius, ­helistage stuudiosse ja selgitage, mis on lahti.”

Paari nädala eest käis toimetuses küpses eas daam, kes soovitas linnaametnikelt uurida, kas kõigis bussipeatustes on pärast uute ootekodade ja massiivsete reklaamitulpade paigaldamist taastatud teekatte endine olukord. Ega ikka ole küll. Pealegi on vaese mehe teekattelt ehk frees­asfaldilt kehv koristada peenemat prügi. Oma­ette näide on Teatri peatus Pikal tänaval. Seal võeti üles hulk teeplaate, et panna püsti toru, mis annab toidet elektrontabloole. Plaadid ­pandi aga tagasi maha ilmselt kuskil mujal. Kui pisiasjad hakkavad silma oma inimestele, ei jää need märkamata võõrastelgi ja kujundavad ­arvamust ülejala-Pärnust.