Kerstin Meresma: Hüvasti, mõistus! (1)

Kerstin Meresma
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Auto24ringile sõitma tulnud Rootsi härrad otsustasid Ferrarid parkida Rüütli tänavale.
Auto24ringile sõitma tulnud Rootsi härrad otsustasid Ferrarid parkida Rüütli tänavale. Foto: Joosep Laik

Tõmbasin eelmise nädala reedel kokku tööotsi, kui kuulsin kontoriakna taga valju müra. Tavatu heli peale kiikasin välja ja nägin jalakäijate tänaval Rüütlis ootamatult kaht Ferrarit: punast ja valget.

Masinaist väljunud juhid olid ilmselt Ferrari fännid, sest ühel neist oli peas firma logoga nokats ja teisel seljas sama tähistusega pusa. Seejärel tegid nad üksteisest autode ees pilti ja suundusid siis paari meetri kaugusele toitlustusasutusse.

Autod tõmbasid möödakäijate tähelepanu ja mõneks hetkeks arvasin, et tegu on mõne suvise ürituse raames kõnniteele parkinud meelelahutus­elementidega. Kolleegi lühikese kõne järel aga ­selgus, et sedalaadi üritust kavas pole.

Jah, autod olid pilkupüüdvad, kuid nende juhtide teadlik ülbus tegi kurvaks. Miks arvab mõni inimene, et raha annab neile õiguse elada reeglite järgi, mis erinevad ülejäänud elanikele kehtestatuist? Kust tuleb ükskõiksus, karistamatuse tunne? Südalinna, kesk jalakäijaid pargitud auto jääb küll marginaalseks näiteks, kuid niivõrd jultunud käitumine on siiski uskumatu.

Paljud mööda ­kõndinud oleksid toetanud ideed ­lasta neil sealsamas autosid edasi hoida, “sest need on ju nii ägedad!”.

Eesti peaks olema õigus­riik, kus sätestatud reeglid on ühesed kõigile. Jah, võim ei ole ainult raha, see on ka tutvused ja seljatagune. Mõni tuntud poliitik võib ükskõik mis lollusega hakkama saada, kuid kui rahvas ­teda ei hülga ja lähikondsed teda ei reeda, hiilgus jätkub. Rikas on see inimene, kel on mõjukaid sõpru ja karismat.

Kel on aega asuda uurima kaaskodaniku sisemaailma? Tänapäeva maailma juhib meedia, loeb inimese kohta väljamõeldud kuvand, mitte tema ­tegelik olemus.

Kuvand aitas päästa Ferrari mehedki, kes väitsid kohale tulnud politseile, et turistidena ei teadnud nad, et tegu on jalakäijate tänavaga, kus parkimine keelatud. Pean tõenäoliseks, et paljud mööda kõndinud oleksid toetanud ideed lasta neil sealsamas auto­sid edasi hoida, “sest need on ju nii ägedad!”, hoolimata reeglitest, mis kehtivad Hondadele, Volvodele, Fordidele ja muudele neljarattalistele. Miks tundsid möödakäijad vajadust silitada Ferrari poiste ego selfidega, mida nad autode ees endast klõpsutasid? Mida lisas see pilt möödujate isikule? Mida räägib see nende kohta? Mina vastust ei tea.

Kommentaarid (1)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles