Pärnu võinuks olla esimene vabastatud Nõukogude linn 1941

Need ­augud Eliisabeti kiriku seinas jäid meenutama lühikest heitlust Pärnu pärast 1941. aasta suvel. Foto: Olaf Esna erakogu

Suvesõda Pärnumaal 1941. aastal peetakse arusaamatul kombel ­Saksa Wehrmachti lihtsaks jalutuskäiguks siitkandist Harju- ja Läänemaale. Halbade asjaolude kokkusattumisel oleks aga Tööliste ja Talupoegade Puna­armee (TTPA) 1941. aasta juulis Pärnu peaaegu “taasvabastanud”.

Sakslaste enesekindlust väikeste jõududega Pärnusse ja edasi tungides selgitab ehk kõige ­paremini Saksa kindralstaabi 26.06.1941 kaart Übersichtkarte Baltische Ländern Interessengrenze (ülevaade Balti riikidest, huvide piirid), kus Pärnust Riia poole suunduval alal ei ole vaenlase väeosi eraldi esile toodud.

Wehrmachti usin staabiohvitser on tõenäoliselt luureandmetest lähtuvalt maalinud kaardile “Eesti-Läti üksused. Vähese võitlusvõimega.” Arvata on, et sakslased pidasid Eesti-Läti üksusteks siin ja Lätis kiiruga moodustatud hävituspataljone.