Maailma esimene kudumisfestival Kihnus läheb sujuvalt üle pärimuspäevadeks, mis tipnevad jaanipäeval Kihnu reesuratta ehk 23 kilomeetri pikkuse saart tutvustava ringmarsruudi avamisega.
Kihnu pärimuspäevad tipnevad reesuratta avamisega
21. juuni 2018, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärimuspäevade kesksel ajal, võidupühal käivad kihnlased kirikus ja lähevad jumalateenistuse järel üle tee muuseumi, kus huvilised õpivad saunavihta tegema või võrgulina kuduma, uudistavad Tõnni Kusti käsitöid või naudivad õues pillilaste esinemist.
Rahvamajas avatakse Läti kunstniku Zane Šumeiko tööde näitus “Teekond” ja algab paelte punumise õpituba.
Kihnupärane ja peamiselt oma esinejatega jaaniõhtu simman peetakse vana rahvamaja platsil. Jaanikuliste ette astuvad lasteaia mudilased, pärimuskooli õpilased ja kooli folklooriansambel Suarõkõ, naisrahvatantsurühm Pitsid Paistvad, folklooriansambel Kihnumua ja teisedki, kelle pilli ja laulu saatel saab jalga keerutada.
Pühapäeva, 24. juuni keskpäeval avatakse sadamas ringmarsruut Kihnu reesuratas ja kohaliku käsitöö ning maitsete laat. Kihnu abivallavanema Taivi Vesiku jutu järgi läbib reesuratas saare kõiki nelja küla ning olenevalt huvist ja rattalise jaksust võib selleks kuluda 4–12 tundi, jalgsi aga tublisti rohkem.
Ligemale viiendik teest on pindamata, ülejäänu aga tolmust vaba.
Avaring tehakse mootor- ja jalgratastega, võõramat juhatavad viidad ja reesuratta kaart. Ettevõtmine on osa Eesti-Läti ühisettevõtmisest, millega väärtustatakse UNESCO nimekirja kantud turismisihtkohti.