Neljandikud lõpetasid õppeaasta elamusmänguga

, Pärnu Raeküla kooli HEVi koordinaator
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Raeküla mändide alla kogunes üle 120 lapse Pärnu koolide 4. klassidest, et end eri moel proovile panna.

Nimelt toimusid juba kuuendat korda Raeküla kooli korraldatud elamusmängud. Tõsi, seekord olid need esimest korda kevadel, seni on üritus aset leidnud septembris, kui ilmaolud tavaliselt keerukamad. Uudne oli seegi, et tänu Pärnu laienemisele said nüüd mängudel osaleda Audru, Jõõpre ja Tõstamaa lapsedki. Nagu varemgi aitasid võistlusrada paika panna ja kontrollpunktides juhendada meie oma Raeküla suuremad õpilased – tänavu 5. klassi ja 7. ja 8. klasside lapsed. Ametis olid pea kõik klassiõpetajadki. Kes Raeküla lastest elamusmängudel ei osalenud, nendel oli päev ikkagi sportlik: treenerid ja kehalise õpetajad korraldasid samal ajal staadionil poistele jalgpallimatše ja tüdrukutele teatevõistlusi. 

Elamusmängudel võistlejatel tuli läbida kindlas järjekorras 20 punkti, kus igaühes oli täita  põnev ja arendav ülesanne: visata täpsust, toimetada eri abivahenditega ühest kohast teise küll palle, küll veekanistreid, ületada takistusi, kõndida köiel, püstitada telki, nuputada sõnu ja jätta meelde asju, panna kokku Eesti puslet või lüüa naelu puupaku sisse. Enamik ülesandeid vajas head koostööd meeskonnaliikmete vahel ja keskendumist. Samuti sai proovile pandud kuulamisoskus ja tähelepanelikkus. Mitte just kõik lapsed ei märganud kohe, millises järjekorras on vaja punkte läbida. Õigesse kohta jõudmisel abistas võistlejaid plaan, kuhu kõik tegevuspesad peale olid märgitud. Iga ülesande täitmiseks oli aega kolm minutit, seejärel liiguti edasi järgmisesse punkti. Ülesande algusest ja lõpetamisest anti märku pasunahelidega.  

Palusime võistluse lõppedes lastel anda tagasisidet. Selgus, et enam meeldisid ülesanded, kus tuli kõndida laudadel üle pakkude, köiel või karkudega, ning täpsust ja osavust nõudvad alad: käsna viskamine läbi rõnga, lendavate taldrikute täpsusvise ja pallide transport läbi torude ja söögipulkade abil.  Kõige keerukamatena toodi välja telgi püstitamine, eriti sellise suuna leidmine, et põhjatuul uksest sisse ei puhuks, ja korvpalli tassimine rõngal, mille külge oli seotud kuus nööri. Raske oli nööre ühtlaselt pingul hoida, et pall maha ei kukuks. Enamik vastanutest leidis, et elamusmängudel õpitud kogemusi läheb vaja edaspidigi. Seejuures nimetati oskustena ära meeskonnatööd, tasakaalu, osavust ja head mälu.

Elamusmängud on võistlus, kus pole võitjaid ega kaotajaid, esikohti välja ei anta. Võidavad kõik, kes osalevad. Võidavad tänukirja ja šokolaadi, aga ka võimaluse huvitavalt ja kasulikult koos kaaslastega aega veeta ja uusi oskusi omandada. Võidavad korraldajad õpilasedki. Nemad saavad väärt kogemuse, kuidas teisi juhendada, kuidas oma töölõigu eest vastutada, et kõik õigesti toimiks ja pärast asjad kokku korjatud oleks. Sest mets jäägu ikka puhtaks! Usume, et elamusmängud meeldisid osalejatele. Sellest andsid tunnistust laste säravad silmad ja õhin ülesannete täitmisel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles