Aasta alguses muudetud kõrge loodusväärtusega maade omandamise töökorralduse alusel jõudis riigimetsa majandamise keskus (RMK) sel nädalal esimese maaostuni.
RMK alustas looduskaitsealuste maade ostmist
29. juuni 2018, 13:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esimene uue töökorralduse alusel vormistatud tehing jõudis sel nädalal lõpule, kui RMK omandas metsa- ja lammikoosluste ja kuldkinga kaitseks loodud alal kinnistu, mille kasutamine on sihtkaitsevööndi režiimi tõttu tuntavalt piiratud.
Seni tegeles kõrge looduskaitselise väärtusega maade riigile omandamisega maa-amet riigieelarves eraldatud summa piires. Tänavu kevadest valmistab aga omandamise dokumendid ette keskkonnaamet ja lepingu sõlmib RMK.
“Selle seadusemuudatusega käivitasime süsteemi, mille abil saame looduskaitsealuseid maid senisest tunduvalt rohkem välja osta,” ütles keskkonnaminister Siim Kiisler.
RMK eelarves on käesolevaks aastaks plaanitud maade ostuks viis miljonit eurot, mis peaks võimaldama omandada hinnanguliselt vähemalt 40 kinnisasja. Maade omandamise katteallikate leidmiseks müüb RMK maatükke, mida ta ei vaja ja mis seisavad kasutult.
Loodusväärtuste kaitse on üks RMK ülesandeid ja riigi omandatud, looduskaitsepiirangutega maade eest kannab hoolt RMK. Praegu on riigimetsast kaitse all veidi üle kolmandiku, 28 protsenti seejuures range kaitse all.
Kaitstavat loodusobjekti sisaldava või kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas asuva kinnisasja omandab riik kokkuleppel omanikuga maa väärtusele vastava tasu eest, kui kaitsekord piirab oluliselt ala sihtotstarbelist kasutamist. Niisugune piirang on näiteks uuendusraie täielik keeld metsamaal.
1. mai seisuga on maa riigile omandamise ootejärjekorras 147 avaldust ja maade ostmine jätkub sama nimekirja alusel, millega tegeles maa-amet.