Lugesin artiklit “Pärnus kukkus laps mänguväljakul kaevu”, mis rääkis minu lapselapse Anna õnnetusest. Tüdruk nägi, et minu käes on ajaleht tema pildiga, muutus väga uudishimulikuks ja meie igaõhtusele tavale muinasjutte lugeda lisandus seekord ajaleheartikkel.
Lugesime Pärnu linnavalitsuse tehnovõrkude peaspetsialisti Jaan Põlma selgitust laste mänguplatsil asuva kaevu kohta.
Pärnu linnavalitsuse esindaja, selmet tunnistada linna süüd ning vigastada saanud ja ime läbi ellu jäänud lapselt, tema vanematelt ja vanavanematelt ajalehes andeks paluda, süüdistab last pettuses. “Kaev oli kaetud raske metallplaadiga, mida kuueaastane laps ei ole suuteline paigast nihutama,” avaldas linnaametnik arvamust. Kuuldes neid sõnu, hüüdis meie kuueaastane Anja solvunult: “Miks see onu valetab? Ma tõstsin selle kaane üles! Sander ja Maksim olid ju minuga ja nägid. Siis ma nihutasin plaadi eemale ja järsku libastusin. Me ju ei teadnud, et selle plaadi all on kaev!”
Minagi mõtlen: miks see onu valetab?
Põlma väidab, et “kaevu sügavus (maapinnast kuni torustiku põhjani) on 1,68 meetrit ja toru peal olev kaevuosa on veel lühem”.
Anna on 1,28 meetrit pikk, üles sirutatud kätega 1,64 meetrit. Maas kaevu serval lamades proovisin ma esialgu lapsele kätt ulatada, aga ei ulatunud temani. See ei läinud õnneks isegi appi rutanud pikka kasvu mehel. Sealjuures ei kukkunud laps kaevu põhja, vaid kaevu seinast eenduvale kitsale mudaservale, kus tüdruk püüdis hirmust värisedes tasakaalu hoida.
Taotlesin päästeametist selle kaevu kohta andmeid. Päästeameti brigaad mõõtis kaevu sügavuse ja kontrollis kaevu katnud plaati. Protokollis, mis saadeti linnavalitsuselegi, öeldakse: “Mänguväljakul on suur auk, millel on kerge metallist kaas peal, mida lapsed suudavad liigutada ja ära võtta. /.../ Jutt vastab tõele, tegemist on umbes 4,5 meetri sügavuse auguga, õhuke plekk peal. Panime suured kivid peale, aga sellest jääb väheks. /.../ Linnavalitsus peab edasi tegelema.”
Lapse suvepuhkus on nüüd rikutud, käeluus mõra ja käsi kipsis. Eile hommikul ärkas Anja tavapärase kella üheksa asemel kell kuus, kuna nägi hirmsat und august, kus teda ootab Vanapagan.
Miks me ei näe linnaametnikke laste mänguväljakutel enne, kui õnnetus juhtub?
Samal mänguplatsil on varem rauast võrkpallipostki viltu vajunud. Ühel õnnetul päeval saab veel mõni laps kannatada! Mänguväljaku servas asub järsu kaldaga tiik. Mis saab siis, kui mõni laps tiiki kukub ja upub? Tiigi ja mänguväljaku vahel pole võrku ega aeda, mis mõjuksid piirdetähisena, kust kaugemale laps ei tohi minna.
Tahaksin saada Pärnu linnavalitsuselt vastuseid: miks meie Rohelise tänava mänguplatsi keegi ei kontrolli? Paar aastat tagasi rajatud plats on halvas olukorras. See, mis seal on katki läinud, vajab remonti või terve vastu vahetamist.
Linn kutsub üles ohtlikest kohtadest teatama, aga kui teatad, ei muutu ikkagi midagi. Milleks siis üldse üles kutsuda? Usk kaob.