Rahvasuus Simsoni revolutsioon ehk 1. juulist lubatud tasuta bussisõit on tekitanud sõitjatel küsimusi, kuid andnud põhjust rõõmustadagi, kui selgub, et euroga pääseb maakonnas punktist A punkti B.
Bussiga Pärnust Kilingi-Nõmme ja tagasi ehk Uus piletisüsteem tõi kaasa suure segaduse
2. juuli 2018, 11:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sõitsin tasutapöörde esimesel hommikul Tihemetsa. Laupäeval ja pühapäeval väljub esimene buss Pärnust selles suunas kell 10.45 ja see on maakonnaülene ehk sihtkoht on Viljandi. Bussijaama kassas lookleb röögatult pikk saba, ühe kassaluugi tagant seletatakse pikalt hallipäisele prouale, mis ja kuidas nüüd Pärnu linnas kaardiga sõita saab. Teises kassas läheb kiiremini, saba hargneb ja minutid tiksuvad.
Jõuan kassani ja küsin pileti, sest ma ei ole enam õpilane, pensionär samuti mitte, ma ei ole rahvastikuregistri järgi Pärnu linna elanik ja buss läheb Pärnumaalt Viljandimaale.
Saan pileti ja maksan 2,70 eurot.
“Ärge piletiraha tagasi küsima tulge, kui selgub, et neil on muu süsteem,” ütleb kassapidaja.
Buss on uus nagu vedajagi, Automen OÜ asemel sõidab 1. juulist sel kaugliinil Atko. Salong õhkab veel plasti ja kangasse imbunud keemiat, mis pole haihtuda jõudnud.
Bussi uksel on silt “Tasuta” ja selle juures sinivalge kleebis, millel on kujutatud justkui Punamütsikese vanaema, kepile toetuvat memme. Järelikult on prii vaid sellistele.
Parasjagu astubki minu ees bussi selle sõnadetagi selge illustratsiooni kloon ja on ülimalt rõõmus, et raha jääb talle kotti.
Näitan ette oma klassikalise bussipileti, istun ja jälgin, mis toimub. Paarile-kolmele sõitjale, kes selle liini bussil on ilmselt tihesõitjad, soovitab juht kaarti kasutada.
Vahepeatustes Surjus ja Tõitojal pealetulijad otsivad piletiraha kotist. Eurod vahetavad omanikku.
Esmaspäeva hommikul naasen linna maakonnabussiga, mis väljub Tihemetsast 9.15. Ühiskaarti ega kuukaarti mul ei ole ja saan pileti. Tavaline hind on 2,40 eurot, nüüd, nagu juht ütleb, poole odavam ehk üks euro. Seletus sinna juurde on õpetlik: sama piletiga saan linnabussis edasi sõita, kui jõuan vähemalt 15 sekundit enne tunni täissaamist ümber istuda.
“Ma olen väsinud seletamast,” ohkab juht, kes hommikul on Pärnust alustanud ja läheb nüüd ringiga tagasi. “Üleöö tehti muutus, kõik kohanevad alles.”
“Üks euro ja suuremat raha ei ole,” kostab ta järgmises peatuses sisenejale.
“Kaardiga saab tasuta,” õpetab ta järgmist.
Linnas töölkäijad piiksutavad kuukaarte.
Ema ja tema umbes kümnene poeg on ülirõõmsad, kui saavad oma peatusest vaid euroga linna.