Kui uskuda statistikaametit ja võtta vaatluse alla üksnes esimene kvartal, sai keskmine eestlane tänavu läbi aegade kõrgeimat brutopalka – 792 eurot, mis teeb meie vanas vääringus 12 392 krooni. Kes vähegi on süvenenud statistikaameti keskmise palga arvutamise metoodikasse, teab, et statistiline keskmine palk saadakse valikuuringu tulemusena. Ehk arvesse pole võetud sugugi kõiki Eesti ettevõtteid ega asutusi, vaid ainult osa neist.
Maksu- ja tolliamet, millel on täpsed andmed palkade maksmise kohta Eestis ja mille andmestik puudutab kõiki siinseid ettevõtteid ja asutusi, kinnitab, et töötaja kohta tehti tänavu esimeses kvartalis brutoväljamakseid märgatavalt väiksemas summas: 703 eurot ehk 10 995 krooni kuus.
Keda uskuda? Loomulikult maksu- ja tolliametit, sest selle andmed on täpsed. Kui tuua paralleel näiteks riigikogu valimistega, võiks statistikaameti andmeid võrrelda valimiseelsete küsitluste ning maksu- ja tolliameti andmeid tegelike valimistulemustega. Kahju, et riik ise ei taha seda tunnistada ja arvutab oma ametnike palku jätkuvalt statistikaameti andmetest lähtudes.
Sama probleem on tööpuudusega. Siingi on täpsed andmed vaid maksu- ja tolliametil, mille kinnitusel tehti tänavu esimeses kvartalis väljamakseid 513 066 inimesele.
Statistikaamet seab sellele vastu oma valikulise keskmise ja väidab, et tänavu esimeses kvartalis oli meil tööga hõivatuid 591 300. Vaatamata sellele, et üle 78 000 neist ju sentigi ei teeninud.
Veel hullemaks läheb, kui hakata uurima, kui palju meil siis ikkagi töötuid on. Statistikaamet väidab, et tänavu esimese kvartali seisuga oli tööta 99 300 inimest. Töötukassa arvutab töötute protsenti kogu tööjõust, mille alla on võetud kogu tööjõud alates 16. eluaastast kuni pensionieani välja.
2010. aasta lõpu seisuga oli meil töötukassa andmeil tööjõu üldhulk 648 000, kellest märtsi lõpu seisuga oli tööta 10,2 protsenti ehk 66 096 inimest.
Kui nüüd võtta aluseks tööjõu üldarv 648 000 ja sellest lahutada tänavu esimeses kvartalis mingitki raha teeninute arv 513 066, saame vaheks 134 934. See teeb töötuseks tervelt 20,82 protsenti.
Kaldun arvama, et just sellesse suurusjärku meie tegelik töötus jääbki. On arusaamatu, miks riik ei soovi kasutada meie riigi tubli tolli- ja maksuameti andmestikku. Kuuldavasti ei soovi maksuametnikud töötuse numbreid kommenteerida põhjusel, et keegi ei ole nende käest sellekohast analüüsi palunud. Paraku on kõik nende kommentaaridetagi selge: Eesti seis on äärmiselt kehv ja mingist majandusedust on ennatlik rääkida.