Täna algab suvepealinnas supelhooaeg

Urmas Hännile
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sütevaka 10. klassi õpilasel Hanna Kivilal on kool selleks aastaks niisama hästi kui läbi ja aega rannas käia.
Sütevaka 10. klassi õpilasel Hanna Kivilal on kool selleks aastaks niisama hästi kui läbi ja aega rannas käia. Foto: Urmas Luik

Tänasest on praegu suurepärase suveilmaga Pärnus eraldi hõiseteta avatud selle aasta suplushooaeg, mis kestab 31. augustini.

Võrreldes mullusega, on tänavune rannahooaja algus Eesti suvepealinnas sootuks helgem: täpselt aasta eest kallas 1. juunil vihma, õhusooja oli ligemale 15 kraadi ja rannavalve tornis lehvis vetteminekut keelav punane lipp.

Muus Pärnu keskrand millegi uuega ei üllata. Nagu ikka on ranna heakorra eest vastutav AS ISS Eesti liiva silunud ja kohati sõelunud – kogu rannas ei loetud seda otstarbekaks, kuna liiv on üllatavalt puhas – ning paigaldanud tarviliku inventari: riietuskabiinid, pingid, kiiged, prügikastid.

Korras on 2006. aastal avatud rannapromenaad, tagasi on alatasa pasatskitelt vopse saanud viis jalutustee valgustit, mis nüüd on kinnitatud Elwo töömeeste valatud betoonpatjadele.

„Käisin rannas ka üleeile ja minu meelest oli juba siis kõik väga hästi, ilus on vaadata,” tõdes eile randa takseerinud Maria Murakas-Ollo, Pärnu linnavalitsuse avalike suhete teenistuse juhataja. Ta lisas muigamisi: „Lähen homme väga raske südamega tööle, pigem tuleksin siia.”

Peale keskranna on kasitud ja mõnusaks puhkamiseks vajalikuga varustatud Vana-Pärnu, Mai ja Raeküla rand.

Kui mullu kaunistas rannahooaega renoveeritud Rannapargi pidulik avamine, siis tänavu rannas linna korraldatavaid piduüritusi plaanis pole. Küll puhutakse pasunaid ja peetakse kõnesid Pärnu jõe ääres: 21. juulil avatakse ametlikult uue näo saanud Vallikäär ja Vallikääru luht.

Terviseametile on sel aastal teada antud 49 avalikust supluskohast. Avalik supluskoht on rand, mis on hooldatud ja korrastatud ning varustatud küllaldase hulga riietuskabiinide, tualettruumide ja prügikastidega. Rannas peab olema tähistatud ohutu suplusala, küll pole nõutud vetelpääste olemasolu.

Kogu suplushooajal tehakse neis randades suplusvee seiret, kontrolli tulemused avaldatakse jooksvalt terviseameti kodulehel.

Pärnumaal on peale eelnimetatute veel üks avalik supluskoht: Kabli rand.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles