Tori hobusekasvanduse kohale kogunevad pilved

Tõnu Kann
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tori hobusekasvanduses üleeile toimunud Tori hobuste kolmevõistluse võitis Peeter Nurmiku juhitud mära Ame, kes jättis seljataha paar täkkugi.
Tori hobusekasvanduses üleeile toimunud Tori hobuste kolmevõistluse võitis Peeter Nurmiku juhitud mära Ame, kes jättis seljataha paar täkkugi. Foto: Ants Liigus

Samal päeval kui Eesti hobusekasvatajate selts (EHS) korraldas Tori hobusekasvanduses hobuste sõidu- ja veokatsed, hobuste näituse ja seltsi üldkoosoleku Tori rahvamajas, said Tallinnas kokku põllumajandusminister, Pärnu maa- ja Tori vallavanem, et kõnelda hobusekasvatuse tulevikust.

Põllumajandusministeeriumi pressiesindaja Karina Loi nimetas minister Helir-Valdor Seederi kohtumist Pärnu maavanema Andres Metsoja ja Tori vallavanema Mart Vaiksaarega lihtsaks infovahetuseks, mitte maavanemale ja omavalitsusjuhile riigi otsuse teatavaks tegemiseks. Seetõttu ei koostanud ega saatnud Loi ajakirjandusele laiali sellekohast pressiteadetki.

Infot on vaja vahetada tõesti, sest riigilt Tori ajaloolise hobusekasvanduse hooneid ja ligikaudu 900 hektarit teenindusmaad rentiva OÜ Tori Hobusekasvanduse vahelised suhted on teravnenud vähemalt juba 2005. aastast.

2006. aastal külastas hobusekasvandust riigikontroll. Tollasest riigikontrolli aruandest nähtub, et kuigi põllumajandusministeerium, mille valitsemisalasse kasvanduskompleks kuulub, on teinud jõupingutusi 1999. aastal sõlmitud rendilepingu muutmiseks, on see riigi vaatevinklist ebasoodus. Leping on sõlmitud 2029. aastani.

Tänavu kevadel on riik sama teema uuesti päevakorda tõstnud.

Riigi märad ja metsamaa

Lepingu järgi on OÜ Tori Hobusekasvandus rentinud riigilt tallid ja kasvanduse abihooned ja 900hektarise teenindusmaa, millest üle poole on mets.

Vastutasuks peab osaühing oma kulul üleval 30 Tori tõugu ja viit Eesti tõugu mära, paaritab neid ning sündinud varsad kuuluvad osaühingule, mitte riigile. Riigi märad moodustavad Tori kasvanduse hobustest keskeltläbi kolmandiku.

Riigi huvi omada sugumärasid seisneb soovis aidata hoida Eesti hobutõugude jätkusuutlikkust, nagu ministeerium on korduvalt väitnud, aga ka Toris ajaloolise hobusekasvatuse järjepidevust.

OÜ Tori Hobusekasvanduse juhataja Imre Samsi sõnutsi läheks riigil oma märade majutamine eratallidesse ja seal nende ülalpidamise ja paaritamise korraldus aastas maksma umbkaudu miljon krooni.

Samal ajal on riik võtnud Samsi juhitavalt äriühingult õiguse vabalt majandada tema renditavat riigimetsa ega ole Samsi kinnitust mööda juba neli aastat lubanud osaühingul teha oma metsas lageraiet ega puidu müümise pealt teenida.

Samsi väitel jäi osaühingul neli aastat järjest saamata 200 000 – 250 000 krooni aastas, kuid märasid tuleb ikkagi ülal pidada, nagu leping nõuab.

Sams ütleb end mitte mõistvat, milles seisneb riigi rahulolematuse põhjus. “Riigi märad on hästi hoitud, kui siin on käidud, ei ole mulle midagi konkreetset ette heidetud, aga mingil hetkel tunnen, kuidas mulle ikkagi avaldatakse survet,” sõnas ta.

Sams kahtlustab vandenõu, kus tema juhitavat äriühingut kiusatakse nii kaua, kuni see ise 2029. aastani kehtiva ja väidetavalt riigile kahjuliku lepingu üles ütleb, et siis lepinguga koormamata kasvanduskompleks ositi või tervikuna enampakkumisel maha müüa.

EHSi üldkoosolek

Kolmapäeval Tori rahvamajas Eesti hobusekasvatajate seltsi (EHS) üldkoosolekul, kus päevakorras oli seltsi põhikirja muutmine, kerkis päevakorraväliselt üles samuti Tori hobusekasvanduse järjepidevuse teema.

Seltsi liige Vambola Bakhoff esitas aruteluks ettepaneku “kaaluda põhjalikult võimalust Tori hobusekasvanduse kui pikaajaliste traditsioonidega hobuste tõulava taastamist riigi osalusega sihtasutuseks eesmärgiga kaasata riigi parim teaduspotentsiaal meie Eesti oma hobusetõugude säilitamiseks ja aretuseks”.

Jutt käib Tori hobuse kõrval Eesti hobusest ja Eesti raskeveohobusest.

Seltsi üldkoosolek toetas Bakhoffi ettepanekut lihthäälteenamusega ja edastab selle valitsusele, põllumajandusministeeriumile ja parlamendi kultuurikomisjonile.

Rääkides kolmapäeval mitme Torisse kogunenud hobusekasvajaga, jäi kõlama mõte, et praeguse arenguga Tori hobusekasvanduses päriselt rahul ei olda.

Ühed ütlesid, et ajaloolised tallid on räämas, teised, et riigile kuuluvate hoonete katused vajaksid hädasti remonti, aga kõik paistsid olevat ühel meelel selles, et tervenisti erakätesse riik kasvanduskompleksi müüa ei tohiks.

Vallavanem Vaiksaare sõnutsi pole riik pole rahulolematu seetõttu, et 1999. aastal OÜ Tori Hobusekasvandusega on riigi kompleksi rentimiseks sõlmitud pikaajaline leping, vaid sellepärast, et lepingus pole täpselt fikseeritud poolte kohustusi ega õigusi.

“Näiteks see, kes peab remontima tallide katuseid: kas riik omanikuna või need, kes remonti vajavate katuste all loomi peavad,” sõnas Vaiksaar.

Vallavanem lisas, et jäme ots asjade suunamisel on Tori kasvanduskompleksis siiski riigi käes. Valla huvi on, et Tori kiriku ja Põrgu kõrval jääks püsima kolmaski paikkonna identiteedisammas – ajalooline hobusekasvandus ja hobused koplites.

Imre Sams, OÜ Tori hobusekasvanduse juhataja

“Riigi märad on hästi hoitud, kui siin on käidud, ei ole mulle midagi konkreetset ette heidetud, aga mingil hetkel tunnen, kuidas mulle ikkagi avaldatakse survet.”

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles