30. juunil ametist lahkuv USA kaitseminister Robert Gates pidas läinud reedel Brüsselis avameelse kõne, milles nahutas NATO liitlasi.
NATO identiteedikriis häirib USAd ja liitlasi
15. juuni 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuna Ühendriikideski suureneb surve vähendada sõjalisi kulutusi, on USA hakanud kaotama kannatust oma Euroopa liitlaste suhtes, kes ei taha maksta enda kaitse eest.
Puudutades missiooni Afganistanis, kritiseeris Gates piiranguid, mis on seatud Euroopa sõjaväelaste kasutamisele. Siin oli selge vihje Saksamaale, mille sõdureid ei tohi kasutada lahinguolukordades ehk saata neid võitlema Talibaniga.
”Koos sisse, koos välja”
Mis puudutab vägede väljaviimist, nagu ootamatult juhtus Hollandiga pärast selle valitsuse tagasiastumist Afganistani sõja pärast, ütles Gates: ”Me ei saa lubada, et mõni sõjaväelastega panustanud riik tõmbaks väed välja vastavalt oma ajagraafikule viisil, mis õõnestab missiooni ja suurendab riske kaasliitlastele. Afganistanis saab toimida vaid ühel viisil: koos sisse, koos välja.”
Gates kritiseeris, et Afganistani missioon on paljastanud suuri puudujääke nii sõjalise liidu võimekuses kui poliitilises tahtes.
Vaatamata sellele, et NATOs kannab vormi kaks miljonit sõjaväelast (peale selle USA sõdurid), on organisatsioonil olnud probleeme 25 000 – 40 000 mehe kohaletoimetamisega. Nappinud on helikoptereid, transpordilennukeid, varustust, luure- ja muud toetust.
Samasugused puudujäägid on ilmnenud Liibüa missioonil. Kuigi kõik alliansi liikmed hääletasid aktsiooni poolt, on alla poole üldse osalenud ja alla kolmandiku toetanud õhurünnakuid. Gates möönis, et Liibüa aktsioonist kõrvale jäänud liitlased on tahtnud osaleda, kuid neil pole see võimalik, sest puudu jääb sõjalisest võimekusest.
Vähene luure- ja tuvastusvõimekus on muutnud isegi kõige moodsamad ründelennukid kasutuks. Itaalia ambitsioon oli juhtida õhurünnakute kampaaniat Napoli-lähedasest baasist, mis tegelikult tähendas, et sinna toimetati USA sihitajad, kes pidid töö ära tegema.
NATO olemasolu iva
Ajaloo võimsaim sõjaline liit on 11 nädalat võidelnud kehvalt relvastatud režiimiga hõredalt asustatud maal, juba hakkab liitlastel lõppema laskemoon ja USA peab lisa tarnima oma varudest.
Kuna Euroopa liitlased on järjest enam julgeolekut tarbivad, selle asemel et aidata kanda NATO kulusid, küsis Gates, mis on NATO olemasolu iva.
Kunagi oli see USA soov kaitsta Lääne-Euroopat Nõukogude invasiooni eest külma sõja ajal.
Kaks kümnendit pärast Berliini müüri varisemist on USA osa NATO kaitsekulutustes tõusnud 75 protsendini ajal, kui kodus kaalutakse valusaid eelarvekärpeid.
Olles aastaid püüdnud veenda Euroopa liitlasi suurendama kaitsekulutusi ja tõstma sõjalist võimekust, võib USA loobuda raha kühveldamisest NATOsse. Gates hoiatas, et tulevased USA liidrid, kel pole külma sõja vahetut kogemust, võivad otsustada, et Ameerika investeeringud NATOsse ei vääri tulemust.
Viimsepäeva stsenaariumile vastas NATO pressiesindaja Oana Lungescu, et see oli vastavuses NATO peasekretäri Anders Fogh Rasmusseni korduvate üleskutsetega suurendada sõjalisi kulutusi ja teha ”tarku” kärpeid seal, kus vaja.
Gates nimetas, et vaid viis NATO 28 liikmest – USA, Ühendkuningriik, Prantsusmaa, Kreeka ja Albaania – kulutavad sisemajanduse kogutoodangust kaks protsenti kaitsele, nagu nõuab NATO.
Briti The Guardian kirjutas samal teemal, et tegelikkuses tundub NATO anakronismina: riskikartliku, suureks paisunu ja sõjaliselt ebaefektiivsena.