Lapsed kogesid vargust

Aime Jõgi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Meelespea lasteaia lapsed (vasakult) Karolin Laud, Marlen Tohvre-Baranov, Mattias Saul, Liis Ernits, Karmen Laud, Hendrik Laanemaa  ja Liisa Tafenau istuvad aia ääres murul ümber selle koha, kus kasvas nende istutatud puu. Märt Järve, kes puu puudumist esimesena märkas, ei ole pildil selle pärast, et pidi hambaarsti juurde minema.
Meelespea lasteaia lapsed (vasakult) Karolin Laud, Marlen Tohvre-Baranov, Mattias Saul, Liis Ernits, Karmen Laud, Hendrik Laanemaa ja Liisa Tafenau istuvad aia ääres murul ümber selle koha, kus kasvas nende istutatud puu. Märt Järve, kes puu puudumist esimesena märkas, ei ole pildil selle pärast, et pidi hambaarsti juurde minema. Foto: Margus Ansu

Kui seitsmeaastane Märt Järve eile lasteaeda jõudis, märkas ta, et midagi on teisiti. Märt oli juba jõudnud harjuda väikese vahtrapuuga, mille nad lasteaia lõpupeol aia äärde olid istutanud. Nüüd aga vaatas rohu seest vastu vaid must auk.


«Puu on puudu, puu on puudu!» hõikas Märt Järve majja jõudes teistele. Niisugune uudis tegi kõikide näod pikaks – kuidas nii, kuidas puudu?

Punaseleheline väike vahtrapuu, vaid natuke pikem kui lapsed ise, oli nende emade ja isade kingitus lasteaiale.

Lõpupeost ja vahtra istutamisest on möödas veidi enam kui kaks nädalat. Iga päev olid lapsed koos õpetajaga käinud seda puud kastmas.

Nüüd vaatavad Lauluritsika rühma lapsed üksteisele  suurte silmadega otsa ja tunnistavad uskumatut tõde: «Meie puu varastati ära!»

Lapsed meenutavad, et nad tõmbasid istutamise päeval koguni loosi, et kes saab puu mahapanemise au endale. «Mina ja Märten saime,» ütleb Karolin Laud uhkelt. «Märteni isa kaevas augu.»

Märtenit eile lasteaias ei olnud ja Karolin jutustab edasi, et selline puuistutamine on nende lasteaias üldse esimene kord. Eelmisel aastal istutas üks teine rühm põõsad.

Nüüd on alles vaid plaadile graveeritud silt «Meelespea lasteaiale Lauluritsikatelt 2011», ja selle kõrval tühi koht.

«Ta oleks nii-ii suureks kasvanud,» ütleb Karolin Laud ja näitab käega kõrgele oma pea kohale.

«Tahaks puud tagasi,» lisab ta kõrval seisev Marlen Tohvre-Baranov vaikselt.

Lauluritsikate rühma õpetaja Ülle Vatman ütleb, et muidugi tuleb samasse kohta muretseda uus puu. Selle puuga oli ju plaan, et Lauluritsikate rühma 22 kooliminevat last saaksid seda vaatamas käia ka siis, kui nad suured on ja kui neil endalgi on juba lapsed.

Karolin kuulab õpetaja juttu pealt ja ütleb: «See puu oligi minu esimene tita!»

Tartu Meelespea lasteaia direktor Heda Kala on juhtunust samuti šokis. «Jah, lasteaia väravad on öösiti lahti, aga me oleme seda kanti pidanud väga turvaliseks paigaks,» sõnab ta. «Ja et keegi varastab õuest ära noore puu, mille lapsed on istutanud, selle kohta ei leia sõnu, mida öelda.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles